/nginx/o/2009/06/05/190090t1h9615.jpg)
Üle 100 aasta on mängitud ideega, et hiidsisalikud võivad elus olla.
Hiidsisalikud on siiani elus?
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. juuni 2009, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulsa detektiivi Sherlock Holmesi looja, kirjanik Arthur Conan Doyle andis 1912. aastal välja raamatu «The Lost World» (Kadunud maailm), mille tegevus toimub Venezuela džunglis, kus elavad hiidsisalikud, kirjutab LiveScience.
Tänapäeval on tehtud mitmeid Doyle`i ideed edasi kandvaid filme, millest kuulsaimaks saab pidada «Jurassic Parki».
Kuid enamiku jaoks ei piisa väljamõeldistest, vaid soovitakse silmaga nähtavaid ja käega katsutavaid tõendeid.
Paljud asjaarmastajad ja ka teadlased otsivad viiteid ja vihjeid, mis neid võiks viia hiidsisalike jälgedele.
Maailma erinevatest paikadest on tulnud teateid veekogudes elavate kummaliste suurte olendite kohta, kellest kõige kuulsam on Šotimaa Loch Nessi koletis. Samalaadseid kummalisusi on näiteks veel täheldatud ka Kanadas Okanaga, USA Champlaini ja Argentina Nahueli järves.
Nendes järvedes arvatakse elavat kas hiidsisalikud või siis hiidsisalikega sarnased olendid.
Paljud on neid niinimetatud järvekoletisi pidanud plesiosauruseks või ihtüosauruseks.
Kuid hiidsislikud ei pruugi olla ainult veekogudes. Kesk-Aafrikas on laialt tuntud legend hiiglasuurtest loomadest, kellel on hallikaspruun nahk ja pikk painduv kael. Need loomad elavad veekogude äärsetes koobastes ning toituvad jõehobudest, elevantidest ja krokodillidest.
Chicago ülikooli bioloog Roy Mackal tegi Afrikasse kaks ekspeditsiooni, uurimaks, kas kohalike legend võib tõele vastata. Mackali sõnul vastas kohalike kirjeldus brontosauruse omale.
Hoolimata paari viimase aasta pingutusest leida hiidsisalike olemasolu kohta vihjeid, on tulemused peaaegu olematud.
Kuigi on leitud hiidsisalike luid, ei ole ühtegi fotot ega filmi, mis tõendaksid nende elusolemist.
Teooria, et hiidsisalikud on säilinud tänapäevani, võib olematuks teha fakt, et nad surid 65 miljonit aastat tagasi välja. Mitmed järved, milles oletatavalt hiidsisalikud elavad, tekkisid aga alles 10 000 aastat tagasi.
«Kui rääkida teaduskeeles, siis mitte kõik hiidsisalikud ei ole välja surnud. Me näeme hiidsislikke tegelikult iga päev, mõned inimesed peavad neid isegi omal kodus. Linnud on tänapäevane versioon hiidsisalikest,» sõnasid zooloogid.