Teatripäevast kasvas välja nädal
Harrastusteatrite päev on Aravetel kolmandat korda, kuid esimest korda üritame teha veidi suuremalt ja mitu päeva, et näidata erinevaid teatrižanre ja harrastamise võimalusi.
Aravetel on teatritegemise ja ka teatrivaatamise tava päris tugev, loodan, et huvilisi jagub igaks päevaks.
Ega profiteatrid siia lihtsalt tule. Neid on vaja ikka paluda ja tavaliselt ka etendus kinni maksta. Harrastajad tulevad meeleldi, kui neile aegsasti teatada. Et harrastajatel on alati palju inimesi kaasatud ja puuduvad ka dublandid, siis üleöö neid kutsuda pole võimalik.
Ma pole seda kahjuks näinud, aga pidades nõu oma hea sõbra ja koolivenna, Rakvere teatri näitleja Tarvo Sõmeriga, soovitas ta seda ja mainis ka, et see on just meie tänasest päevast väikesest kohast ja tema muredest. Inimesed lahkuvad, alles jääjad manduvad.
Seob jah. Nad on siin korduvalt käinud ja samuti osa võtnud meie koolituspäevadest. Albukad on naabrid ja naabrite tegemistega peab ikka kursis olema, aga võhmakad on lihtsalt toredad.
Etenduse kirjutasin Jäneda põllutöökooli õpilaste meenutuste põhjal kokku mina. Kahjuks me ei jõudnud tükki päris valmis, seega esitame katkendi. Kaasa mängib peale minu veel kaks noort meest, kes tudeerivad ülikoolis. (JT)