Nädala plaat: küüliku invasioon

Tenfold Rabbit Foto: promo

Tenfold Rabbit

Travel The World

(Tenfold Rabbit)

Hinne 4

Tenfold Rabbit (tõlkes Kümnekordne Küülik, nimi valiti poiste endi kinnitusel kiiruga ja pidama see jäigi) on noorte meeste noor bänd, mis kasvas välja projektist «Noortebändi» konkursil osalemiseks. Sellele järgnes võrdlemisi vanemate bändide konkurss «Eesti laul 2012», kus musta hobusena areenile hüpanud ja kõigi üllatuseks, kuid kindlasti igati teenitult tubli kolmanda koha saanud Tenfold Rabbitil läks õigupoolest väga hästi, ja siin see nende esimene kauamängiv nüüd on.

Tenfold Rabbit koosneb varastes kahekümnendates olevatest sõpradest: Andres Kõpper (vokaal, klaver, akordion), Rain Parve (kitarr, vokaal), Meelik Samel (bass) ja Martin Petermann (trummid). Nagu ühe korraliku bändi puhul sageli ette tuleb, tuttavad juba kooliajast, ning just sellesse perioodi jäävad ka esimesed muusikalised katsed.

«Eesti laulul» täiesti konkurentsivõimeliseks osutunud «Oblivion» oligi bändi esimene pala, umbes poolteist aastat tagasi kirjutatud. Palale on muide tehtud ka šikk, 1500 maali abil valminud rotoskooptehnikas video (a-ha «Take On Me» on ilmselt maailma tuntuim stiilinäide).

«Oblivion» kõlab umbes, nagu laulaks Antony Hegarty (Antony & The Johnsons) Nick Cave’i saatebändi The Bad Seeds saatel mõnda Bob Dylani tundmatut lugu, albumil tervikuna domineerib tugev folkroki mekk. Võib paralleele tõmmata hetkel laias ilmas kõrgeid laineid löövate linnafolkaritega Mumford & Sons. Hetkel müübki indie-folk eriti hästi, kõlagu see fraas pealegi paradoksaalselt, ning uusrahvamuusika on metropolides kõva sõna.

Folgihõng ei lehvi albumi kohal pelgalt seetõttu, et viimasel ajal popmuusika­skeenel vaeslapse ossa jäetud rahvapill akordion on sageli ühe põhiinstrumendina kasutusel ning kohati kostab ka rõõmsat ukulele- või bändžotininat. Tenfold Rabbit järgib üsna stiilipuhtalt americana’le omast stiilide põimumist ning nostalgiaga tembitud zeitgeist’i. Pearõhk pole siiski stiilipuhtusel, vaid pigem emotsioonidel.

«Innocent Mind» kõlab näiteks nagu mängitaks Black Sabbathi riffidega mõnd progesümfooniat. Minu isiklikku lemmikut «Before The Eyes Are Open» aga võinuksid kindlasti nautida ka XIX sajandi USA transkontinentaalse raudtee ehitajad enne palgapäeva ning oleksid sellega täiesti rahule jäänud.

Bändi väärtushinnangute skaalal on originaalsus kahtlemata kõrgel pulgal ning kuigi mõjutajaid võib soovi korral leida ameerika-iiri karustest pubimuusikutest The Killersini välja, ei meenuta meloodiline Tenfold Rabbit otse kedagi peale enda ning see on kõigi eelduste kohaselt nende peamine trumpkaart.

Kas Tenfold Rabbit on uus Evert & The Two Dragons? Praegu veel mitte, kuid nad võivad selleks saada. Start on jõuline ning lähtepositsioon tõotab palju.