USA kosmoseagentuuri NASA poolt 1977. aasta septembris välja saadetud Voyager 1 kosmosesond on jõudnud meie päikesesüsteemi äärele.
Voyager 1 on jõudnud meie päikesesüsteemi äärele
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. september 2012, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA esindaja Edward Stone´i sõnul võib kuluda siiski veel kuid, enne kui sond liigub tähtedevahelisse ruumi, edastab Yahoo News.
Voyager 1 ja varem välja saadetud Yoyager 2 on kõige kaugemale kosmosesse jõudnud alused, mis on Maalt välja saadetud.
NASA astrofüüsikute sõnul said nad selle aasta mais kosmosesondidelt info, mille kohaselt on need sondid alal, kus kosmiline kiirgus on kasvanud.
Kosmilise kiirguse hulga suurenemine on otseseks märgiks, et uurimisalused on väljumas meie päikesesüsteemist ning liikumas tähtedevahelisse ruumi.
«See on ajalooline hetk, kui inimkäte valmistatud objekt lahkub meie «ruumist», » tõdes Stone.
Voyager 2 saadeti välja 20. augustil 1977 ja Voyager 1 sama aasta 5.septembril. Nende uurimisaluste esmaseks eesmärgiks on uurida ja pildistada meie päikesesüsteemi planeete.
Voyager 2 on möödunud enamikust planeetidest ning teinud neist pilte. See alus on pildistanud Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni.
Voyager 1 on 35 lennuaastaga jõudnud meie süsteemi Päikesest 18 miljardi kilomeetri kaugusele. 24 tunniga liigub alus edasi 1,6 miljonit kilomeetrit.
Kui neil kahel kosmosesondil probleeme ei teki, siis peaks nad töökorras olema vähemalt 2020. aastani. Asjatundjate sõnul peaks sondid selleks ajaks olema meie päikesesüsteemist lahkunud.
Mõlemal sondil on oma ajastu tipptehnika, mis on siiani töökorras.
NASA Voyageri programm on seni kõige pikema kestusega kosmose uurimise programm.
Voyager 1 ja Voyager 2 on identsed, kuid Voyager 1 on võrreldes oma sõsarsondiga jõudnud Päikesest kaugemale tänu planeetidelt saadud gravitatsioonikiirendusele.