Rabarockil esineb Briti möllubänd Does It Offend You, Yeah?
11. veebruar 2009, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta üks edukamaid Suurbritannia uusi bände Does It Offend You, Yeah? on üks 12. ja 13. juunil viiendat korda Järvakandis toimuval Rabarocki peaesinejaid.
Ajaleht The Guardian pakkus, et Does It Offend You, Yeah? on kandidaat aasta halvimale bändinimele. Aga ei, selle bändi tähelepanuvääriv nimi on sama cool kui nende endi antud iseloomustus oma muusikale.
«Kuigi see pole seep, vaid 8-bitine arvuti vangla duširuumi põrandal, on tegemist siiski lõksuga.»
Internetis populaarseks saanud neljaliikmeline rock-rave punt DIOYY? ei saanud üleöö kuulsaks päriselt võttis see aega paar nädalat. Sõbrad Dan Coop ja James Rushent veetsid nädalavahetus tehes oma esimest lugu «Battle Royale», mis meeldis nende sõpradele nii väga, et järgmisel otsustasid nad veel ühe teha.
Eelmise aasta Ühendkuningriigi edukaimad uustulnukad said neist kui plaadifirma Virgin ilmutas nende debüütalbumi «You Have No Idea What You’re Getting Yourself Into».
Vähese ajaga on nad jõudnud teha remikse mitmele kuulsale bändile nagu Bloc Party («The Prayer»), Muse («Map of the Problematique»), The White Stripes («Fell in Love with a Girl»), The Raconteurs («Steady, As She Goes»), Hadouken! («Crank It Up») ja The Faint («The Geeks Were Right»).
Lisaks töötas James Rushent kaasprodutsendina ka The Prodigy märtsis ilmuval albumil «Invaders Must Die».
Tänaseks on nad esinenud pea kõigil suurematel Euroopa festivalidel, olnud Ameerikas tuuril koos Nine Inch Nailsi ja Bloc Party'ga, väljamüüdud tuuril üksinda ning viimati erikülaliseks The Prodigy UK klubituuril.
DIOYY? on tuntud oma lärmaka, pille- ja ennastlõhkuva show ning ülienergilise muusika poolest, milles neid on võrreldud LCD Soundsystemi ja Justice'iga. Bänd ise seab enda esinemistele eeskujuks Rage Against the Machine'i ülienergilised kontserdid.
«See on ainuke bänd, mille publik peab end koguma enne, kui jaksavad plaksutada,» ütleb Rushent. «See on kuhu meie püüdleme – ära tule liiga lähedale. See on natuke ohtlik!»