Jan Uuspõld: enesetapp oleks liiga labane
27. veebruar 2012, 21:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanal 2 näitas esmaspäeval erisaadet «Avameelselt eneseleidmisest - Jan Uuspõld», kus oma elus aset leidnud mõõnadest rääkis näitleja Jan Uuspõld.
Uuspõllu eneseotsingud on olnud täis mässu ja skandaale, tõuse ja mõõnasid ning ta tunnistas, et meeleheide on talle väga tuttav tunne.
«Meeleheide on ikka päris tõsine sõna. See on väga tõsine asi, kui inimene heidab meelt. Kuidas kirjeldada meeleheidet? Inimesel on nägemis-, maitsmis- ja kompimismeel ning lõhnataju ja kuulmine. Kui sa jood liitri viina, kuid ikka näed, tunned lõhnu ja maitset, kuid sa ei taha seda, sest kõik maitseb nagu sitt. Kõik lõhnab halvasti, kõik, mida sa näed, on kole. Sa tahad nad ära heita. Sa tahad ilmselt elu võtta endalt. See on meeleheide,» seletas Uuspõld.
Enesetapule pole Jan eriti mõelnud, vaid mõned korrad pigem protestiks: «See on liiga labane. Ei ole stiilseid vahendeid, kallist revolvrit... Lihtsalt ära tappa ennast on ikka labane.»
Kui Jan oli oma elu suurimas mustas augus, leidus ikka keegi, kes tuli küsima - Jan, tee nalja!
«Olingi sellistes kohtades, kus olid sellised inimesed. Rullnokkadega. Et, ou, kuradi Uuspõld, tee nalja! Ütlesin, et ma ei oska mingit nalja teha. Ütlesin neile vastu, et mine m***i. Siis neil oli päev tehtud. Nad naersid, kõhud kõveras: «Vau, saad aru vä, Uuspõld ütles mulle, et mine m***i!». Sellised inimesed on olemas. Ma sain tal päeva õnnelikuks teha ja mis mul selle vastu saab olla,» naeris Jan.
Selliseid kontakte pole tal juba mitu aastat olnud.
«See, kui palju sa iseennast väärtustad, nii palju väärtustavad sind ka teised. Kui ise tunned, et oled viimane jobu ja sa ei kõlba kuhugi mujale kui Valli baari, siis ei tule teised ka sind austama,» seletas mees.
Alkoholi küüsis vaevelnud ning halvematel hetkedel erinevaid uimasteid proovinud Uuspõld märkis, et kainena saab rahulolu sellest, mis on.
«Ma ei pea enam otsima jumal teab mida. Nii palju viina ei ole olemas, kui ma tahaks juua. Kunagi ei ole viina piisavalt. Jood ühe pudeli ära, oled loll, jood teise veel, oled veel lollim. Järjest lollimaks muutud. Sa ei tea täpselt, mida sa tahad, see ongi see hull asi. Arvad, et tahad viina. Siis hakkad raha taga ajama... Aga mis sa teed selle rahaga?» mõtiskles Uuspõld.