Tõnis Mägi: meil, vanadel, on aeg anda koht noorematele

Kaarel Arb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui «Vabaduse laul» lõppes, pidas hulk noori «Russalka» juures spontaanse järelpeo isamaaliste lauludega, mille esitamist nad kontserdil asjatult ootasid.
Kui «Vabaduse laul» lõppes, pidas hulk noori «Russalka» juures spontaanse järelpeo isamaaliste lauludega, mille esitamist nad kontserdil asjatult ootasid. Foto: Raigo Pajula

Laupäevane suurkontsert, Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud «Vabaduse laul» tõi Tallinna lauluväljakule erinevatel hinnangutel 50 000 – 70 000 inimest.

Pärast kontserti jäi aga nii ajalehtede võrguväljaannete kommentaarides kui sotsiaalmeedias positiivsest tagasisidest enam kõlama rahulolematus kontserdi programmiga.

Arvamused «Vabaduse laulust» ongi väga selgepiiriliselt kaheks jagunenud – rahulolevad muusikasõbrad, kes oskavad hinnata suursündmust, kus esinesid tavapärasest pisut erinevad ja eriilmelised muusikud, ning pettunud ja pahased, kes lootsid eest leida laulupeo või siis vähemalt nende jaoks omasemad ja tuntumad esinejad.


Kuigi kommentaariumides on paremate esinejatena korduvalt välja pakutud ka Koit Toomet ja Terminaatorit, on eelkõige jäänud kõlama arvamus, et kindlasti oleks «Vabaduse laulul» esinema pidanud Tõnis Mägi ja Ivo Linna.


Suurkontserdi kohalike esinejate programmi koostanud Jarek «Chalice» Kasari sõnul rääkis ta esinejaid valides nii Mäe kui Linnaga, mõlemal aga oli selleks ajaks juba esinemine kokku lepitud ja lauluväljakule tulemine võimatu. Kontserdiga jäi Kasar ise rahule ja sai ainult positiivset tagasisidet ka teistelt esinejatelt.

Kasar lisas, et tegu oli ju ikkagi pidupäevaga, kus kontserti nautida ja end hästi tunda, tänavu lihtsalt oli see pidupäev pisut teisiti välja mõeldud. «Mulle meeldib laulupidu ja meeldis see kontsert ka, aga ju ma siis olen leplikum,» leidis Kasar.

Tõnis Mägi vaatas «Vabaduse laulu» interneti vahendusel ja jäi nähtuga väga rahule. Enda sõnul ta siiski pisut mõistab inimeste pettumust, sest kõik suured rahvakogunemised meenutavad eestlastele ikka laulupidusid.

Paljud inimesed lihtsalt ei vaevunud kontserdi eelinfosse süvenema ja tulid kohale inertsist, arvab Mägi, lisades, et laulupidusid võiks Eestis iseenesest ka rohkem toimuda.

Suurejoonelisest reklaamikampaaniast hoolimata arvab Mägi, et publiku teavitus oleks võinud parem olla ja anda selgema pildi sellest, mida oodata. Paljud ilmselt «Vabaduse laulu» pealkirjast ja kuupäevast kaugemale ei lugenudki ja nii eeldatigi patriootiliselt puudutavaid laule, mida koos laulda, ning ka vanade ja tuntud lauljate ülesastumist.

Mäe sõnul meeldis üritus talle siiski väga ning eriti hindab ta just seda, et kontsert andis väga hea pildi praegusest eesti muusikaelust. «Meie, vanad mehed, peame varem või hiljem niikuinii taanduma, tuleb minna ja anda koht noorematele, mina teen seda väga suure heameelega ja mulle meeldib see, mida noored teevad,» kiitis Mägi praegusaja kohalikku muusikat ja tõi uue laine eestseisjana välja taas Jarek Kasari.

«Need nimed, kes praegusel ajal ilma teevad, olid olemas. Näiteks Ewert and the Two Dragonsilt, mis on viimaste aastate üks põnevamaid kooslusi, ei võtnud jõudu ära ka heliga juhtunud viperused. Väga kihvt oli Läti Brainstorm meenutamaks sõpru, kes on meiega olnud ka rasketel aegadel. Vägevalt laulis Mari Kalkun ja ka Riho Sibul,» loetles Mägi kontserdi säravaimaid esinejaid, lisades, et oma pilliga üksi esinevad muusikud olid seekord kõige võimsamad.

«Ma ei ole absoluutselt nõus kommentaatoritega, kes trambivad ürituse maa sisse ja ütlevad, et see ei kõlvanud kuskile. Uued tulevad ju peale ja ei saa kivistunult vanade asjade küljes kinni olla,» vaidles Mägi kriitikutele vastu.

«Pidev irisemine kõikide asjade üle hakkab nii jubedalt närvidele,» lisas Mägi ning nentis, et uued ja teistsugused esinejad saavad niikuinii peksa. «Mina olen ka terve elu sõimata saanud, alguses tulin pikkade juustega ja paljajalu, öeldi, et mingi hipi tuleb. Nüüd olen 63 ja saan kommentaarides ikka alati vastu hambaid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles