Kui neandertallased oleks elus, kas neid hoitaks siis loomaaias?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neandertallase kuju Prantsusmaa Dordogne`i eelajaloo muuseumis
Neandertallase kuju Prantsusmaa Dordogne`i eelajaloo muuseumis Foto: SCANPIX

Teadlased on pikka aega pead murdnud neandertallaste üle, kes surid umbes 30 000 aastat tagasi välja, kuid eksisteerisid mingil ajal ka koos nüüdisinimestega.

Välja on pakutud mitu teooriat, miks võrdlemisi kõrgel arengutasemel inimliik välja suri, kaasaarvatud kliimamuutus ja nüüdisinimeste parem kohastumisvõime, edastab redorbit.com.

Nüüdisinimesed, kes on neandertallastest kiitsakamad ja kõhnemad ning kes suutsid paremini keskonnas adapteeruda, eksisteerivad seni.

Teadlased esitasid nüüd küsimuse, et kui neandertallased elaksid tänapäeval, kas nüüdisinimesed hoiaksid neid nagu ahve loomaaedades.

Uuriti ka tavakodanike käest, mida nad neandertallastest arvavad ja vastuseks saadi, et kaks inimliiki on hea tahtmise korral võimelised koos eksisteerima ilma üksteist hävitamata ja vangistamata.

USA Tennessee ülikooli eelajaloo arheoloog Aaron Deter-Wolf arvab, et kui neandertallased ei oleks välja surnud oleksid nad integreerunud nüüdisinimeste ühiskonda.

«Oleme viimastel kümnenditel saanud palju uut infot neandertallaste kohta. Oletan, et kui neandertallased ei oleks pleistotseenis välja surnud, oleks nad seni osa inimühiskonnast. Neandertallased ja nüüdisinimesed eksisteeriksid kõrvuti ja oleksid meie kaaslased, naabrid, kolleegid, pereliikmed, kallimad. Samas aga ei saa välistada, et ühiskonnas oleks kahel inimliigil kindel vahe sees,» selgitas teadlane.

Teiseks stsenaariumiks oleks olnud, et nüüdsinimesed oleks neandertallasi primitiivseteks pidanud ja nad loomaaedadesse vaatamiseks pannud.

«Ajaloost on teada juhtumeid, mil ebatavalise välimusega inimesi on näidatud loomaaedades, maailmanäitustel, laatadel ja tsirkustes. Võimalik, et ka neandertallasi oleks 19. – 20. sajandil näidatud nagu loomi. Siis oli maadeavastamise ajajärk, mil teistest paikadest toodi Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse pärismaalasi, keda tutvustati kui etnoloogilisi objekte,» selgitas Deter-Wolf.

Kui aga kaks liiki oleks täiesti segunenud, siis oleks Maal praegu elavad inimesed teistsugused kui on.

Teooria kohaselt oli 40 000 aasta tagune jääaeg viimaseks piisaks neandertallaste elukarikas. Nende populatsioon nõrgenes ning lõpuks suri see inimliik välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles