Soome nahaspetsialistide sõnul võivad tänapäeva kallid kortse vähendavad kreemid anda tegelikult vastupidise tulemuse ja kortse võib juurde tekkida.
Asjatundjad: kortsudevastane kreem võib naha veelgi kortsulisemaks teha
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. juuni 2015, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vananemisvastased kreemid tekitavad nahal kerge paistetuse, kuid kui see lakkab, siis võivad näol olevad nahakortsud veelgi silmnähtavamad olla, edastab YLE.
Neis kreemides on hüaluroonhapet, mis imab niiskust ja sellega täidab nahapinna kortse.
«Hüaluroonhappe mõju põhineb ta suurepärasel niiskusesidumisel, viies niiskust rakuvahedesse. Inimkeha sisaldab ka looduslikku hüaluroonhapet, kuid vananedes on seda vähem,» selgitas kosmetoloog Merike Laine.
Samasuguse niiskust siduva mõjuga on ka sorbitool, propüleenglükool ja glütserool.
Teada on juhtumeid, mil hügieenilisest huulepulgast loobumise järgselt tekkis huulte kuivus. Sama võib kehtida ka siis kui kortsukreemi enam ei kasutata.
«Hügieenilise huulepulga sõltuvusest peaks saama kergesti vabaks kui näiteks paar päeva ei kasutaks. Sama peaks proovima ka need, kes on kortsukreemidest sõltuvuses. Tänapäeva kallites kortsude vastastes kreemides on nii palju niiskust, et need viivad organismile omase niiskustasakaalu paigast ja vähendavad kokkuvõttes niiskust. Tekib tsükkel, milles keha vajab aina enam ja tugevama toimega kortsukreeme,» selgitas asjatundja Päivi Kousa.
Naha pinna all olevate elastiini ja kollageeni vähenemine tekitab naha kortsuliseks muutumise.
Euroopa Liidu seaduste järgi ei tohi kosmeetikatooted imenduda nahapinnast sügavamale.
Laiemalt võttes on üks pikaajalisemaid vananemisvastaseid kreeme päikesekaitsekreemid, mis takistab ultraviolettkiirguse jõudmist nahale. Selles kreemis peaks olema tugev UV-kaitse ning sellist kreemi saab reklaamida kui vananemisvastast.