Saladuste hoidmine nõuab nii vaimset kui füüsilist energiat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. mai 2015, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Columbia ülikooli majanduskooli tehtud uuringu kohaselt nõuab saladuste hoidmine nii vaimset kui füüsilist energiat.
Uurijate sõnul võrdub saladuse hoidmine sellega nagu kantaks endaga kaasas hantlit, mille tõstmine kulutab energiat, kirjutab Daily Mail.
Nad lisasid, et saladus võib olla meeles pidevalt, kurnates ka isiku intellektuaalseid ressursse.
«Kandes endaga saladust, võib olla demotiveeriv ja väljakutseid esitav. Saladuse endaga kandmine võib lõpuks igapäevaelu segama hakata,» lausus Michael Slepian.
Tavaliselt peetakse naisi klatšijateks ja saladuste edasirääkijateks, kuid tänapäeval teevad seda mehed rohkem kui naised ning seda sotsiaalmeedia abil.
Uuringus ilmnes, et mehed jagavad neile usaldatud saladuse keskmiselt vähem kui kolme tunni jooksul. Umbes pooled meestest räägivad saladuse edasi minutitega.
Sellegi poolest peavad mehed end naistest paremaks saladuste hoidjateks.
Naised seevastu suudavad keskmiselt vastu pidada kolm ja pool tundi enne kui neile antud saladuse edasi räägivad.
Uurijate sõnul on saladused enamasti seksuaalsuse, raha ja terviseprobleemide teemalised.
Saladuse kandja aga võib talle usaldatu niiöelda vajutada vastu maad vajutada ja kahandada tema töö produktiivsust.
«Inimesed peaksid meeles pidama, et saladust ei tasu avaldada mitte igaühele, vaid isikutele, keda usaldatakse, kuid isegi ei saa olla kindel, et saladus ei leki,» selgitas Slepian.
Kui kedagi ei saa usaldada, siis oleks kõige õigem pidada päevikut, kuhu saab saladuse kirja panna.
«Nii saladuse usaldaja kui saladuse kandja soovivad sellest vabaneda, kuna see tekitab psühholoogilist ja füüsilist pinget, kulutades energiat,» nentis uurija.