Prantsusmaa Aix-Marseille ülikooli teadlased vastasid Siberist Tšukotka igijääst kümneid tuhandeid aastaid vana viiruse, mis sulades on uuesti «ellu ärganud».
Teadlased leidsid Siberi igikeltsast kümneid tuhandeid aastaid vana viiruse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. märts 2014, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste kinnitusel on see viirus olnud igikeltsas 34 000 aastat, edastab mtv3.fi.
Prantslaste sõnul ei ole leitud viirus praegustest tingimustes siiski inimestele ega loomadele ohtlik. Leid aga tekitas mure, et selliseid viiruseid võib igijääs veelgi olla ning need võivad siiski ohtu tekitada.
«Tegemist on esimese korraga, mil me leidsime viiruse, mis on nakkamisvõimeline nii pika ajavahemiku järel,» lausus teadalane Jean-Michel Claviere.
Iidne viirus leiti jääkihist 30 meetri sügavusest. Pithovirus sibericum`i nime kandev viirus kuulub niinimetatud hiidviiruste hulka. Need viirused on nii suured, et on nähtavad tavalise mikroskoobi all.
Nüüd leitud viirus on 1,5 mikromeetrit pikk ehk tegemist on teadaolevatest viirustest suurimaga.
«See viirus tungib rakku, paljuneb ja lõpuks tapab raku. See viirus suudab tappa amööbi, kuid inimrakku see ei nakata,» edastas uurimisprojektis osalenud Chantal Abergel.
Amööb neelas hiidviiruse alla, kus see paljunema hakkas. Amööb nakatus, suri ning keskkonda sattus tuhandeid uusi hiidviirusi.
Teadlased püüavad välja selgitada, milliseid viiruseid võib veel igikeltsas leiduda. Muret teeb ajaolu, et kliimasoojenemise tõttu on igijääd aina enam sulamas ja igikeltsa kihid kahanemas.
Igijää sulamisel paljastuvad uued alad, mis võivad pakkuda huvi kaevandustootmiseks.
«Seal võib peituda katastroof. Kui paiku uuritakse maavarade kaevandamise ja puurimise võimalusi, siis on oht, et tabatakse viirusi, mis võivad olla elujõulised ning levima hakata,» selgitas Claviere.
Ta lisas, et üht suurimat ohtu kujutavad endast igivanad rõugeviirused. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel likvideeriti rõuged 30 aastat tagasi.
«Kui need viirused säilivad elus samal viisil nagu amööbviirused, siis ei ole rõuged maailmast kadunud, vaid ainult maa pinnalt. Kui minna sügavuti pinnasekihtidesse, siis võib sealt see viirus uuesti ilmuda ning pandeemia tekitada,» selgitasid teadlased.
Samas ei ole teadlased kindlad, kas tuhandeid ja isegi miljoneid aastaid jääs olnud viirus ikka muutub uuesti nakkavaks.
«Nüüd leitud viirus on elujõuline, kuid seda ei pruugi olla teised viirused, mida leidub igijääs. Kui kaua suudavad igikeltsas olevad viirused elujõulised olla, on vaid spekulatsioon,» nenditi.