Arvutisõltuvus kuulub diagnoosi "sõltuvus hasartmängudest" alla

Foto: Andres G. Adamson

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK) diagnoosi "arvutisõltuvus" ei ole, ehkki sellest räägivad juba nii arstid kui lapsevanemad.

Üha enam koolinoori nakatav netisõltuvus saab võib-olla kunagi oma isikliku diagnoosi. Praegu kuulub ta määratluse "sõltuvus hasartmängudest" alla.

Sõltuvus saab tekkida ainetest, tegevustest, suhetest, mille järele kujuneb ületamatu tung.

Kodusõda ekraani pärast

Kolme lapse ema Aili K. jutustab, et ta ei suuda oma võsukesi enam kõige kaunima ilmagagi õue meelitada. Ema kirjeldab näiteks üht tavalist pühapäeva.

"Väljas särab päike, aga mu kolm last kaklevad toas ja püüavad mind vahemehena kasutada. Probleemiks on, kes saab arvuti ette istuma. Tütar põhjendab, et tal tuleb teha essee. Poeg naerab: "Valetab, rate.ee ongi tema essee!" Tütar kiljub vastuseks: "Pask oled, mida sa kitud, ise istud ka selles." Pesamuna on ära õppinud lastele mõeldud lehekülgedel käimise ja tema nutab valju häälega: "Pärast lõunat pean minema sünnipäevale, ma ei pääse siis täna üldse internetti, kui ma nüüd kohe ei saa!"

Kõige rohkem muretseb Aili tütre pärast, sest too on muutunud närviliseks, vahel on koguni kuri ja kurdab peavalusid ning puudub liiga tihti koolist. "Ometi olen avastanud ta kell kaksteist öösel kompuutri ees istumas, ehkki päeval oli ta ekraani ees teistest kauem," lausub Aili.

Kolme lapse ema pöördus nõu saamiseks tuttava psühhiaatri poole. Teda häiris just tütre muutunud käitumine ja sage kurjaks saamine - vahel viskas tütar endast nooremaid pastapliiatsi või koguni raamatuga.

"Kui ma oma loo arstile ära rääkisin, avaldas too arvamust, et "süüdi" vöib olla kompuuter," imestas ema.

Väsimus ja pea ei jaga

Lastepsühhiaater Kaja Rand tõdes, et kui seni olid ja on laste normaalset õppetööd segavaiks probleemideks kindlustunde puudumine, vähene perspektiiv-motivatsioon, siis kindlalt on nende probleemide kõrval ja tõuseb aina ülespoole arvutisõltuvus. Ta toob näite.

"Vastuvõtule tuleb ema lapsega, kes on oma eluga pidevalt puntras: alailma väsinud, midagi ei jää koolis enam meelde. Ja siis selgub vestlusest, et laps istub lõviosa oma kodusest ajast arvuti ees ja saadab kirju või toimetab jututoas."

Psühhiaater Silvi Vanatoa räägib, et tema juures lapsed küll vastuvõtul ei käi, aga seevastu on emad varmad nõu küsima. Kurdetakse, et lapsel näiks nagu midagi viga olevat - käsid kompuutri eest tõusta, aga tema muutub eufooriliseks, käitub halvasti ja on tusatujus.

"See lõpmatu tusasus tulebki sellest, et lapsel jääb surfamine netis pooleli, sest vanemad käsivad ära tulla. Õige oleks lastevanematel kehtestada piir. Näiteks kaks tundi võiks olla aeg, millega laps arvestab, siis püüab ta enne kahe tunni möödumist kõik lõpule viia. Pärast pole tal enam põhjust tusane olla," räägib Vanatoa.

Pärnu õppenõustamiskeskuses puudub töötervishoiualane nõustamine, kuid juhataja Anne Villsaar on koolipsühholoogide tööpõlluga kursis: lapse sageda puudumise põhjuseks on olnud ja võib olla arvutisõltuvus.

"Lapsevanemad peaksid oma reeglid paika panema, sest arvutisõltuvus tekib kodus ja seda koolis ei avasta," märkis Villsaar.

Arvutist saab jumal

Meil reklaamitud suur tiigrihüpe tähendab seda, et noored hüppavad üha sügavamale internetti, sest arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa.

Kui aga arvuti muutub nii armsaks, et hakkab argitegemisi segama ja isa-ema ei näe oma last kodus enam mujal kui arvuti ees, on kardetud sõltuvus platsis.

Arvutisõltlane nagu muugi sõltlane valetab nii endale kui teistele, leiab alati õigustused. See teeb raskeks ka kalduvuse avastamise, eriti vanematel, kes last usaldavad. Aga netitüdruk või -poiss ei aruta oma probleeme lähedastega, vaid eraldub sotsiaalsest elust. Suurem oht on inimesel libiseda sõltuvusse just kriisisituatsioonis.

Arvutiga kokkukasvanud leiavad kompuutris lähima ja ainsa suhtluspartneri. Arvuti muutub jumalaks, kes vahendab rahuldust, ja põgenemine virtuaalmaailma pakub lõõgastust.

Kergemini tabab arvutisõltuvus neid, kes pole rahul oma välimuse, populaarsusega koolis või kel on suhtlemisraskused. Arvuti kui suhtlemist kergendav vahend rahuldab suhtlemisvajaduse, kuid ei lahenda probleeme. Sõltuvuses on mänguline ja võistluslik moment, kus saab kriitikata proovile panna iseenda võimekuse.

Lapsevanemad peaksid endale teadvustama, et mänguri või sõltlase hing ihkab käegakatsutavat panust õnnele. Ka laps ootab igast tegevusest naudingut ja rahulolu.

Arvutimängud on tehniliselt keerulised, kuid olemuselt lapsikud ja head ajaviiteks, mitte enesearendamiseks.

Internetisõltlased jagunevad viide gruppi: hasartmängu-, porno-, meelelahutusmängu-, uudiste- ja valimatu surfamise sõltlased.