:format(webp)/nginx/o/2019/12/03/12786184t1hc8f4.jpg)
Twitterisse on postitatud kaader toredast hetkest, mis riigikogus aset leidis. Nimelt mudis riigikogu liige Kert Kingo Isamaa erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi peanuppu.
«Juhtimaks tähelepanu nendelt koledatelt asjadelt, mida täna riigikogus öeldi, tahaks ma teada, mida Kert Kingo Seederi peaga teeb? Ja kas sellepärast ongi Isamaa viimased aastad niisugune olnud?» kirjutatakse Twitterisse postitatud kaadri juures.
Mida Kingo Seederi peaga tegelikult tegi, jääb tõenäoliselt mõistatuseks.
Juhtimaks tähelepanu nendelt kohati päris kohutavatelt asjadelt, mida täna Riigikogus öeldi, tahaks ma teada, mida Kert Kingo Seederi peaga teeb? Ja kas sellepärast ongi Isamaa viimased aastad niisugune olnud? pic.twitter.com/f6XgCnrYXZ
— Allar Tankler (@tankler) June 16, 2021
Tänane riigikogu istung oli tõepoolest solvanguid täis. Näiteks nimetati peaminister Kaja Kallast bipolaarseks. Seetõttu võttis sotsiaalmeedias sõna ka tuntud perearst Karmen Joller: «Mind hämmastab meie riigikogu liikmete võime inimesele rasket psühhiaatrilist diagnoosi panna ilma korrektse psühhiaatrilise intervjuuta. Kust võetakse endale selline julgus mängida arsti, olles seejuures täiesti ilma meditsiinilise hariduseta, isegi teadmata, mida tegelikult tähendavad need sõnad, mida kasutatakse?»
«Ja isegi kui meie peaministril oleks bipolaarne häire, siis mis oleks selles valesti? Kas see teeks teda kuidagi teistest halvemaks? Kas kõik bipolaarset häiret põdevad inimesed peaksid end praegu kuidagi halvasti tundma, sest nende diagnoosi kasutatakse sõimusõnana peaministri mõnitamiseks?» küsis Joller.
«Veel enam hämmastab mind riigikogu istungi juhataja suutmatus distsiplineerida sõnavõtjaid, kes ilmselgelt rikuvad elementaarseid viisakusnorme ja raiskavad väärtuslikku aega, mis peaks kuluma sisuliseks aruteluks,» jätkas ta.
Jolleri sõnu on kahetsusväärne, et meie riigijuhid näitavad eeskuju, mis viib paljude rasket haigust põdevate inimeste stigmatiseerimiseni. «Riigijuhtidelt ootaks vastupidist: ootaks pigem nõrgemate kaitsmist ja toetamist.»