Maria Louisa (Maria Louiza)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastu külmi rannakive vahutades laine taob
ja kaugelt toob ta mulle terviseid.
Ma seisan rannal, valu täis on rind,
sest enam minu kõrval pole sind.
On muutund rand ja meri, kui viimati siin seisime.
Ref:
Maria-Louisa kaugusse kaigub,
Maria-Louisa, peagi kõik vaibub.
Päikene viimaseid kiiri veel heidab,
peagi mu eest end laintesse peidab.
Tahaksin kord sind üles veel leida,
kuid lõpeb päev.
Maria-Louisa,
Maria-Louisa.
Õhtu vajub hämarusse,
veelkord vaatan kaugusesse.
Tean nüüd, et iial sa ei tule siia tagasi.
Miks see kõik läks nii,
kas tõesti jääb vaid piin.
Leidub teisigi,
kuid milleks nad, kui vajan ainult sind.
Ref:
Maria-Louisa kaugusse kaigub,
Maria-Louisa, peagi kõik vaibub.
Tardunud õhtu mu väsimust toidab,
kõrguses kuu nii hallikalt loidab.
Peagi ta kaob, uus päev juba koidab.
Veel seisan siin,
Maria-Louisa,
Maria-Louisa.
Maria-Louisa, kaugeneb lootus.
Maria-Louisa, milleks see ootus.
Maria-Louisa, jätsid mind sootuks.
Maria-Louisa.