Koomik tegi nutika analoogiga ohvrisüüdistamise probleemi «puust ja punaseks»

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alice Brine
Alice Brine Foto: Alice Brine/Facebook

Uus-Meremaa koomik Alice Brine tegi oma Facebooki postituses suurepärase analoogi, et tuua välja probleemid, mis ümbritsevad nõusolekuta vahekorda astumist. 

Kuigi Alice'i tehtud postitus on pärit juba 2016. aastast ja alles nüüd suuremat tähelepanu saanud, on kirjutise sõnum endiselt väga aktuaalne. Kuigi paljud mõistavad, et vägistamine on kuritegu, mis ei saa kunagi olla ohvri süü, on paljudel raske mõista, mida see tegelikult tähendab. Alice tõi oma kirjutises välja suurepärase analoogi, mis kõik «puust ja punaseks teeb». 

«Ma hakkan koos täiesti suvaliste ja väga purjus meestega koos koju minema ja varastan kõik nende asjad. Kõik, mis neil on. Aga see ei ole minu süü, sest nad olid purjus. Ja nad oleksid pidanud olema targem. Ma pääsen selle kuriteoga 90% juhtumitest aga kui üks julge mees mind kohtusse viib, vaidlen vastu, et ma polnud kindel, mida ta mõtles selle all, kui ütles: «Ei, ära varasta mu Audit». Ma polnud lihtsalt kindel, kas ta mõtles seda tõsiselt. Ma küsisin: «Kas ma palun tohin varastada su Gucci kella?». Ta ütles «ei», aga ma polnud lihtsalt kindel, kas ta mõtles seda ikka päriselt. Ta oli purjus. Ta tõmbas ise selle häda endale kaela. Sa oleksid pidanud nägema kuidas ta klubis olles riides oli - kallid kingad ja särk. Mis sõnumit ta sellega mulle saadab!? Ma arvasin, et ta tahab, et ma tuleks ja kõik ta asjad ära varastaks. Ta ise kutsus selle endale kaela. Kui ta ütles «ei» selle peale, et kõik tema asjad võtsin, ei olnud ma kindel, kas ta ikka päriselt mõtleb nii. «Ei» ei ole piisavalt objektiivne, see võib tähendada mida iganes!» 

Alice avaldab, et postituse tegemise ajal oli Uus-Meremaal suure meediatähelepanu all kohalik kriketimängija, keda süüdistati seksuaalses kuriteos. «Meedia oli uppunud pealkirjadesse nagu «Ta ütles «ei», aga kas ta ikka mõtles seda tõsiselt?». Üks väljaanne läks suisa nii kaugele, et kirjutada: «Ta ütles mehele, et tarvitab pille, seega kuidas sai see olla vägistamine?». Olin olukorrast nii frustreeritud, et kirjutasin selle postituse.»

Alice leiab, et ohvri süüdistamine on ülemaailmne probleem: «Probleem ei seisne inimestes, kes lihtsalt kõvasti kisavad, vaid see on imbunud meie ühiskonna alustaladesse.»

Sewanee Ülikooli professor Sherry Hamby on öelnud: «Inimestel on suur soov arvata, et head asjad juhtuvad heade inimestega. Valestimõistmine tekibki siis, kui sama uskumus on rakendatud ka vastupidisele: kui sinuga juhtub midagi halba, pidid sa selle ära teenimiseks ka ise midagi halba tegema. Me tahame mõelda, et kui me teeme õiget asja, siis on meiega kõik hästi. Teiste inimeste hädas nägemine mõjub ohustavalt, seega tahame leida lahenduse, miks sellist asja meiega ei juhtu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles