Maratonirajale visatud joogitopsid kütsid Kalamaja grupi kuumaks: peaks vist soovitama EASile või töötukassale prügikasti leidmise koolitust!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Facebook

Kalamaja elanike Facebooki gruppi postitati foto nädalavahetusel toimunud Tallinna Maratoni joogitopside uputusest. Pealtnäha heatahtlik postitus küttis grupi liikmete seas ootamatult suuri kirgi ning paljastas vastandlikke vaatenurki. 

Tulihingeline arutelu sai alguse sellest, kui üks liikmetest tähelepaneliku maratonijälgija postitust gruppi jagas. Jagatud postitusel oli näha kiiruga maha visatud topsidemerd ning postitaja napisõnaline mõtisklus: «Appi. Miks koristada maailma, kui...»

Pealtnäha ilma igasuguse hinnangu ja näpunäitamiseta postituse peale reageeris ägedalt juba esimene kommenteerija Indrek: «Rahune maha. Need korjatakse ju jooksjate järelt ära.»

Seejärel võtsid sõna paljud teised, kes leidsid, et mõtlematule reostamisele ei tohiks mingi hinna eest takka kiita ning eelkõige seisneb probleem masskogustes ühekordsete nõude kasutamises, mitte niivõrd selles, et jooksjad prügi joogipunktide juures maha viskasid. «Kuidas sinu meelest siis jooksjatele juua oleks pidanud pakkuma?» ei näe tekkinud olukorrast väljapääsu Liina. 

«Kas siis oleks pidanud jooksjatele pakkuma juua klaasist ja pärast neid klaasikilde koristama? Ja Teie pole kunagi mitte ühtegi ühekordset nõud kasutanud? Isegi kui sedasi väidate, petate ainult iseennast, sest mina seda kohe kuidagi ei usu!» kirjutab Nurmi.

Mitmed kommenteerijad on pakkunud lahendusena mõned aastad tagasi seltskonna-Barbie Paris Hiltoni reklaamitud «kõrgelt kontsentreeritud» nanovett, mille üks tilk on 5000 korda hüdrogeensem kui lonks vett.

Tõsisema alternatiivina pakuti välja lahustuvas pakendis veekapsleid, mis vähendaks suurüritustega kaasneva prügihulga ökoloogilist jalajälge märgatavalt. Paljud avaldasid lootust, et ehk jõuab tekkinud arutelu ka korraldajateni, kes leiaksid tulevasteks aastateks sponsorid veekapslite soetamiseks. Näiteks võeti eelmisel aastal tekkinud liikluskorralduse muudatusega kaasnenud vähesest teavitustööst tingitud probleeme tõsiselt kuulda ning tänavu teavitati elanikke juba aegsasti. 

Vestlusesse sisenenud humorist Jüri arvas, et taarast tuleks üleüldse loobuda: «Võiks lihtsalt jooksjaid märulipolitsei veekahuriga kasta.» 

«Iga mees ja iga naine peaks ikka enda eest ise koristama, kui ei suuda seda teha, siis tuleb minna hooldekodusse, kus seda sinu eest tehakse,» kirjutas Ranno resoluutse arvamuse. Ranno ei hoolinud ka teiste inimeste selgitusest, et kasutatud topside  korjamiseks on palgatud vabatahtlikud, kes esimesel võimalusel sellega tegelevad. Mitmed ei mõistnud, miks ei või jooksja kulutada paari sekundit, et prügikastini minna või topsi vabatahtlikule tagasi ei ulatata. «See tops ei kaalu mitte midagi. Leia prügikast! Peaks vist soovitama EASile või töötukassale prügikasti leidmise koolitust.»

Need, kes ise spordiüritustest osa võtnud, näevad kaotatud sekundites suurt probleemi ning teavad, et kui isegi kümmekond jooksjat ühel ajal prügikasti poole suunduvad, on takerdused ja ohtlikud olukorrad palju suuremad murekohad, kui see, et maha visatud topsid mõne hetke pärast üles korjatakse ja ära viiakse. 

«Karjume siin spordivõistluste (jõin ka ise laupäeval kahest sellisest topsist) papptopside pärast, aga ma olen 99% kindel et enamus vingujatest ei näe üldse probleemi Hiinast kräpi tellimisega, mis on pakendatud 3 erinevasse kilepakki,» kirjutab Karmen. 

«On kohatu rünnata inimesi, sest nad märkasid probleemi (plastreostus) ja võtsid sellel teemal sõna. Kodanikuühiskonna alustala on iga ühe õigus märgata murekohti ja leida lahendus. See on eeldus progressile. Me võime siin mõnitada ja rääkida kuidas kõik enivei reostavad, aga hakkame arvutama. Pikal distantsil osales ca 2500 inimest ja joogipunkte oli 11. Kokku teeb see ca 28 000 plasttopsi,» alustab Liina ratsionaalset arutelu foto postitaja kaitseks. «Kui nüüd vaadata seda spordi populaarsust topsides, siis see on 30 000 000 (eeldusel, et osalused on sama suured). Plastreostus on reaalne probleem ja muutused üksiktarbijas toimuvad kiiremini, kui teenuspakkujad ja suurüritused võtavad initsiatiivi rohelisemate lahenduste loomisel.»

Praeguseks on kommentaarium pisut rahunenud ning kohalikud elanikud on jõudnud järeldusele, et paanikaks põhjust pole: tegemist oli ümbertöötlemisele kuuluvate papptopsidega, vabatahtlikke, kes prügi koristamisega kiirelt tegelesid, oli palju ning veel enne, kui viimased jooksjad lõpetasid, oli kogu ala korralikult koristatud ning prügikotid juba kogumiskpunktide poole teel. Millest nii paljudes nõnda tõsine ägestumine tekkis, on selgusetu nii kommenteerijatele kui algpostitajale. 

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje
    Tagasi üles