Imre Kaas joodikuelust: kainus on seks!
24. oktoober 2011, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imre Kaas(28) tegi oma esimesed joogid teismelisena poe taga põõsastes. Pool aastat tagasi jättis Imre kärakapanemise maha, kuna jaburast joodikuelust sai lihtsalt kõrini.
«Tollal tundus, et alkoholi tarvitamine on justkui ajakirjaniku ameti pärisosa. Ma ei osanud mõelda selle peale, et alkohol on uimasti ja millist kahju see tekitab. See oli selline veider sotsiaalne abivahend suhtlemaks vanemate kolleegidega – mingisugune ühenduslüli, mis nende jaoks tegi ka mind aktsepteeritavamaks,» räägib Imre Kaas Kroonikale sellest, kuidas sai alguse sõbrunemine viinakuradiga. Imre ütleb, et tema elus oli perioode, kus pudel viina päevas või rohkemgi oli nädalate kaupa täiesti normaalne.
Kuidas sulle maailm pärast napsutamist loobumist tundub
Alustagem sellest, et alkohooliku maailm on väga piiratud, tal on justkui silmaklapid ees ning välja näeb ta väga kitsast avast, mis on nagu tunnel, ja seal tunneli lõpus on ainult alkoholipudelid.
Kui arvestad oma vaba raha ümber õlledesse, siis see on kindel näide kreenis mõttemaailmast. Alkohol ei pea olema ühiskonnas aktsepteeritud osa. Noh, tegelikult on see ju uimasti, nagu narkootikumidki.
Mida nüüd teisiti tunned?
Hakkasin tundma lõhnu. Hakkasin maailma laiemalt nägema. Märkasin rohkem detaile, inimesed tunduvad nüüd huvitavamad, suudan kuulata nende mõtteid ega suru enda jura peale.
Nüüd saan aru, miks Mihkel raud kaineks saades mõningate sõprade numbrid ära kustutas.
Parafraseerides fraasi «Kumm on seks!», ütleksin: «Kainus on seks»