Üle sajandi tagasi Saksamaalt Baierist leitud kanasuuruse hiidsisaliku Archaeopteryx´i jäänuseid peeti siiani lindude eellasele kuuluvaks.
Sinimustvalge sulestikuga Xiaotingia näitas, et Archaeopteryx ei ole lind?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. juuli 2011, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiinas uuriti nüüd aga Archaeopteryx´i sugulaseks peetavat sinimustvalge sulestikuga väikest Xiaotingia zhengi´t, kirjutab BBC.
Uuring näitas, et tegemist ei ole linnu, vaid sulgedega hiidsisalikuga.
Kui Archaeopteryx´i jäänused 1861. aastal, kaks aastat pärast Charles Darwini «Liikide tekkimist» avastati, siis arvati, et tegemist on linnuga. Selline järeldus tehti, kuna tal on nii linnule kui hiidsisalikele omaseid jooni.
Kiiresti nimetati Archaeopteryx «esimeseks linnuks».
Viimastel aastakümnel on paleontoloogid seadnud Archaeopteryx´i linnupäritolu kahtluse alla, kuna on leitud fossiile, mis näitavad hoopis muud.
Hiina paleontoloogi Xu Xingi arvates tõukab tema leid Archaeopteryx´i troonilt. Hiinlane ja ta meeskond uurisid 155 miljonit aastat tagasi juuraajastul elanud Xiaotingia zhengi jäänuseid.
Uuring näitas, et nii Archaeopteryx kui ka Xiaotingia on sulgedega hiidsisalikud mitte linnud.
«Xiaotingia ja Archaeopteryx´i juurest leidsime mitmeid sarnaseid jooni, mis näitavad, et need kuulusid Deinonychosaurus`te, mitte lindude hulka,» selgitas Xu.
Hiina teadlased tõid ära ka liigid, mis on sobilikud kandideerima «vanima linnu» tiitlile.
Epidexipteryx – väike sulgedega hiidsisalik leiti 2008. aastal. Sel loomal oli neli pikka sabasulge, kuid ei ole märke, et ta lennata oleks osanud.
Jeholornis – see olend elas 120 miljonit aastat tagasi kriidiajastul. Tegemist oli võrdlemisi suure linnuga, kes oli umbes kalkuni suurune. Samas pole tõendeid, et ta lennata oskas. Esimene fossiil leiti Hiinast 2002. aastal.
Sapeornis elas 110 – 120 miljonit aastat tagasi. Tegemist oli primitiivse, umbes 33 sentimeetri pikkuse linnuga. Selle linnu fossiil avastati 2002. aastal.
Kust Xiaotingia fossiil leiti, pole teada. Uurijad ostsid selle olendi jäänused neid müünud isikult. Kuid varem nägi paleontoloog Xu sellist fossiili Hiina Shadingi Tianyu muuseumis.
«Selles muuseumis on rohkem kui 1000 sulgedega hiidsisaliku jäänust. Mulle jäi seal Xiaotingia kohe silma. Kuid ma ei osanud siis arvata, et need jäänused hakkavad seni kehtinud arusaama muutma,» lausus teadlane.
Ka mitmed teised teadlased on välja öelnud, et nüüdne avastus võib muuta fundamentaalselt teadmisi lindude arengust.
«Kui Archaeopteryx üle 150 aastat tagasi avastati, siis peeti seda olendit maailma kõige primitiivsemaks linnuks. Selle tõttu käsitles iga lindude põlvnemist näitav teooria seda kui nüüdislindude vanimat eellast,» lisas USA Ohio ülikooli paleontoloog Lawrence Witmer.
Witmeri sõnul on siiani üsna selgusetu, mil hiidsisalikest hakkasid linnud arenema.
«Tegemist on üsna peamurdmist nõudva dilemmaga. Kui minna tagasi juuraajastusse, nii 150 – 160 miljonit aastat, siis erinevate liikide primitiivsed esindajad nägid väljast üsna sarnased välja,» selgitas paleontoloog.