Lapimaalt kulda leidnud soomlane: ma ei karda seadust rikkuda ega lapstööjõudu kasutada

Kullatükk. Pilt on illustreeriv

FOTO: ERNESTO BENAVIDES / AFP/Scanpix

Soome Lapimaal Lemmenjoki piirkonnas kulda otsinud Mika Telilä leidis selle nädala teisipäeval, 12. juunil 225-grammise kullatüki, mis on Soome leitud kulla seas kaalult kuuendal kohal.

52-aastase kullakaevaja sõnul on Lapimaal üsna palju inimesi kulda otsimas, sest 2020. aastast alates ei tohi seal enam masinaga kaevata ja siis muutub kulla otsimine raskemaks, sest seda tohib teha vaid käsitsi, teatab iltasanomat.fi.

Telilä lisas, et alates möödunud aasta suvest on Lemmenjoki piirkonnast leitud üsna palju kulda.

Kullatükid. Pilt on illustreeriv

FOTO: Gilles Paire / PantherMedia / Gilles Paire/Scanpix

«Tean, et rikun kaevandamisseadust, kasutades samas ka lapstööjõudu. Osa kullast jääb kaevandamata, kuna ei ole aega väga sügavale minna, tuleb võtta see, mis kätte juhtub. Seadus sätestab, et kullakaevamisel ei tohi keskkonda kahjustada, kuid meil ei jää muud üles, sest aeg surub tagant. Peame leidma  piisavalt kulda, et mitte kaevamisele tehtud investeeringutega miinusesse jääda,» selgitas soomlane.

Kuld. Pilt on illustreeriv

FOTO: Don Bendickson / PantherMedia / Don Bendickson/Scanpix

Ta jätkas, et mis puudutab lapstööjõu kasutamist, siis see, keda ta kasutab, on ta 13-aastane poeg Ukko.

«Mu poeg astub minu jalajälgedes, käies minuga Lapimaal kulda otsimas alates kümnendast eluaastast. Ta oskab kasutada ka kaevandamismasinat ja talle meeldib kulda otsida. Kui poeg noorem oli, siis väsis ta kiiresti ja jäi masinas mu jalgade juurde magama. Saan kasutada lapstööjõudu, kui laps on tööga vabatahtlikult nõus,» sõnas kullakaevaja oma poja kohta.

Telilä on aastate jooksul leidnud Lapimaalt mitu suurt kullatükki, millele on andnud nimed oma laste järgi.

Möödunud aastal leitud kuld on Soomes leitud kulla seas kaalult viies ja sellele ta andis nimeks Ukko. 2010. aastal leitud kullatükk aga kannab mehe tütre järgi nime Linnea. Tegemist on kaalult kümnendaga kullatükiga, mis on Soomest leitud. 

«Võimudele ei meeldi osa nimesid, mida ma kullale andnud olen. Näiteks panin ühele leiule nimeks «Haistakaa paska koko valtio valta», see lühendati «Haistaka paska» ja jäeti ära nimeosa, mis viitab riigivõimule. Minu silmis on see tsenseerimine,» lausus soomlane.

Telilä teatel sai erakordse nime ka sel nädalal leitud kullatükk. Leiu nimi on Isä Riston opinnäyte pohjanteosta. (Isa Risto süvauuring).

«Lisaks lapstööjõule kasutan ka eakate tööjõudu. Mind abistab inimene, kes on sündinud 1940. aastal. Mina oleksin kulla otsimise ammu lõpetanud, kuid ta soovitas mul edasi kaevata. Jätkasingi kaevamist ja leidsin üsna suure kullatüki,» lausus kullakaevaja.

Kuld. Pilt on illusteeriv

FOTO: Dieter Hawlan / PantherMedia / Dieter Hawlan/Scanpix

Telilä sõnul unustas ta teha leiukohast ja leiust nutitelefoni abil fotosid.

«Kui märkad piisavalt suurt kullatükki, siis unustad kõik ülejäänu. Alles siis, kui mulle meenus, et taskus on kaameraga nutitelefon, sain aru, et mul oleks tulnud teha fotod ka leiukohast. Mulle oleks jäänud siis pilt kullast, mida ei olnud enne mind mitte keegi puudutanud. Kuid nii kui kullatükki nägin, lakkas mu aju töötamast ja foto leiukohast jäi tegemata,» selgitas kullakaevaja.

Teliläl on leping maaomanike Kari ja Sirkka Merenluodoga, kelle maa peal ta kulda otsib. Kari Merenluoto arvates on nüüd leitud kullatüki hind umbes 100 000 eurot.

Telilä lisas, et tavaliselt teeb ta kulda otsides 12 – 14-tunniseid tööpäevi. Ta on proovinud teha ka 16-tunniseid, kuid siis ei ole ta enam suure väsimuse tõttu selge peaga.

«Vanasõna kohaselt võtab saatan poole puhkepäevasest tööst ehk endale tuleb ka hingamispäev anda. Samas olen leidnud kullasoone, kus tasub edasi kaevata. Olen masina abil kulda kaevanud 1982. aastast ja varem ei ole ma nii suurele soonele sattunud. Peame kiirustama, sest 2020. aasta ei ole enam kaugel ja siis muutub kullaotsimine raskemaks,» teatas mees.

Kullaotsija

FOTO: Caro / Kaiser / Caro / Kaiser/Scanpix

Soomes lapimaal oli esimene kullapalavik 19. sajandi lõpul, kui Soome kuulus Vene keisririigi koosseisu. Teine kullapalaviku periood algas 1945. aastal, kui Lemmenjoki piirkonnast leiti kulda. Nüüdisajal leitakse sealt üle 20 kilogrammi kulda aastas.

Lemmenjoki on 80 kilomeetri pikkune jõgi Põhja-Soomes Lapimaal, mis voolab Inari järve.

Lapimaa Lemmenjoki

FOTO: wikipedia.org

Tagasi üles