21. novembri põnevaimad filmid leiad siit
21. november 2016, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse episoodi või ka liini, kuidas soovite, räägivad seitsmest inimesest, keda kõiki on ränk majanduskriis Kreekas mõjutanud üht või teist pidi. Terviklikkust sellises ühiskonnas ei ole, on ainult järelejäänud killud, mida seitse hädas inimest omamoodi kokku seovad, helistades kordamööda Eluliinile. Seal saavad nad kurta oma muret, masendust ja inimlikke probleeme. See on lugu süsteemi ohvritest, kellest on mööda läinud kõik ilusad numbrid ja ideoloogia, mida muidu poliitikutele meeldib rõhutada. See ainult öösel filmitud linateos toob tavainimese elu ja häda vaatajale natukenegi lähemale ning omamoodi ka inspireerib.
PILETID SIIT
Hamed ja Sepidehi õnnelik suhe lõpeb ning kõik ilus koos sellega. Enam ei vaadata koos filme, enam ei hoita üksteisel käest. Ühisest romantikast on saanud kauge mälestus. Nüüd on Hamed juba aasta aega abielus olnud Minooga, kes on muusikaõpetaja. Äkitselt aga tuleb vanasse kodulinna tagasi Sepideh, keda Hamed ei ole tegelikult kunagi täielikult unustanud. Nii toimubki Minoo ja Hamedi sõbra eestvedamisel vanade armastajate vahel taaskohtumine, et Hamed saaks oma tunnetes lõplikult selgusele jõuda. Pilgud ja vaikused on need, mis “Duetis” enim rolli mängivad. Kergelt komplitseeritud ja omapärase lähenemisega linateos jätab igatseva ja mõneti ka nukra tunde, kuna räägib sellest, mis kõik oleks võinud olla. Just oleks, sest tegelikult kunagi pole.
PILETID SIIT
1941. aasta 15. juunil tungivad äkitselt Melanija koju Nõukogude võimud, käsivad äratada tema 8-aastase poja ning panevad perekonna veoautole ühes pereisa Aleksandrsiga. Kodust viiakse nad raudteejaama, kus perekond lahutatakse, et küüditada nad kaugele Siberi taigasse, kohta, mis on täiesti eemal inimtsivilisatsioonist. Karmid ilmastikutingimused, toidu- ja eluks vajalike vahendite puudus on kõik see, mis Siberisse viidud inimeste elu kujundavad edasised aastad. Paljud neist ei tulnud kunagi tagasi. Karmidest elusaatustest ja kannatustest kõnelev “Melanija kroonikad” põimib endasse ka iseäraliku režii ja ääretult professionaalse kaameratöö, mis toob vaatajani peale kõige kurva ka tükikese ilusat.
PILETID SIIT
Professionaalse sümfooniaorkestri tugev ja autoritaarne dirigent Paul Levald on juba aastaid taltsutanud nii orkestrit kui ka suhteid oma perekonna sees. Äkiliste sündmuste tõttu tuleb aga Pauli orkestri juhtimine üle võtta tema tütremehel Egonil, kes saab äialt peale dirigendikepi ja vastutuse kaasa ka hunniku minevikuga seotud saladusi ja kohustusi. Nii hakkavad vanad valed edasi veerema ning nendest kasvavad välja juba uued. Egon mõistab, et tõe väljatulek mõjuks liiga rängalt ning tooks endaga kaasa totaalse kaose. Pettused ja pooltõed on “Perekonnavalede” põhifookuses ning tegelikult leidub neid iga perekonna siseringis.
PILETID SIIT
Venezuela on riik, mille muidu meeletute majandus ja poliitiliste probleemide kõrval on ette näidata ka üks vähe teistsugusem tiitel. Nimelt on Venezuela enim rahvusvahelistelt missivõistlustelt tiitelid võitnud riik maailmas. See on mõneti hea, kuna annab Venezuela riigile võimaluse ennast kuidagi promoda. Mis aga ilus pole, on kogu selle särava missinduse varju jääv osa. Kaunite misside igapäevaelu koosnebki täiesti hulludest iluideaalidest, tahtest välja murda slummidest ning ka välimust kohendavatest operatsioonidest, mille puhul kunagi ei tea, kuidas need õnnestuvad. “Olla miss” viib vaataja otse nii-öelda missitehaste keskele.
PILETID SIIT
Ühest Itaalia slummist pärit siiami kaksikutest õed peavad oma vanemate sunnil heledahäälselt igal pool laulma. Võrreldes ümbritsevate friikide ja omapäraste indiviididega mõjuvad õed nende taustal pigem tavaliste ja n-ö normaalsetena. Vanemad veavad tüdrukuid erinevatele kummalistele üritustele veel kummalisemale publikule esinema. See on väliselt samasuguste ja kokku ühendatud tüdrukute igapäevaelu, kes oma loomult on ometi nii erinevad. Kui üks tüdrukutest ühel ilusal päeval armub, saavad nad lisaks sellele teada ka, et tänu arenenud meditsiinile saaks neid üksteisest lahutada. See annaks tüdrukutele täiesti vaba voli oma saatuse ja tuleviku üle otsustada. Selline mõte aga kohe kindlasti ei meeldi igasugustele petturitele ja “toredatele” sugulastele, kes jääks magusast kasumist tüdrukute eraldamisel ilma. Lisaks kõigele muule joob nende isa maha ka operatsiooniks ette nähtud raha. Selles omamoodi erilises filmis teevad toreda rolli õed Angela ja Marianna Fortuna. Nii samuti on lahedalt esile toodud slummi eri elanikud, kes kõik on kunstiliselt parajalt kentsakad.
PILETID SIIT
Alice Birchi parajalt shakespeariliku “Lady Macbethi” tegevus toimub 1960ndate aastate Põhja-Inglismaa maapiirkonnas, kus noor Katherine abiellub endast vanema Aleksandriga. Armastust ei ole selles abielus üldse, tegu on puhtalt äritehinguga mehe enda ja tema võimuka isa Borissi (Christopher Fairbank) jaoks. Kogu filmi lähenemine viitab sellele, et Katherine on tegelikult lihtsalt vang, kelle ainukesekes kaaslaseks võib pidada majapidajanna Annat. Tugevalt mõjuvad ka käsitsi filmitud kaadrid sellest, kuidas Katherine läheb üksi esimest korda nõmmele jalutama. Terence Daviese pigem range käsikirjaga filmile annab soojust juurde selle maalähedus, mida kaasaja romantilistest filmides enam nii palju ei kohta.
PILETID SIIT