Noore kriitiku arvustus: “Uinuv kaunitar”

PÖFF
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PÖFF

Film “Uinuv kaunitar” räägib loo lapsepõlve maha jätmisest, teismeikka jõudmisest ning nooruse ilust ja valust. Seda kõike läbi värvikireva ja rõõmsameelse prisma.

 

 

 

Tegu on stiilse filmiga, millel on oma kindel mekk ja läbiv retrohõnguline joon, mis teeb selle meeldejäävaks. Alustades tegelaskujude riietusest, minnes üle keskkonna värvidele, jätkates muusikaga ja lõpetades maitseka kaadri ülesehitusega. Režissöör Rosemary Myers on loonud seeläbi suurepärase aluse mahedaks huumoriks, mis filmi täidab ja igaüht naerutab. Filmile annab plusspunkte naljade sisu – siiras, heasüdamlik ja lahe. Naerdakse klišeede ja üleüldiste elu apsakate üle, ja seda alati heas valguses.

 

Linateose peategelased on igati sümpaatsed. Karakterite seast võib leida nii iseend kui kedagi tuttavat. Eesotsas süütu ja siira Gretaga, keda mängib ilmekalt Bethany Whitmore, sukeldub vaataja ühe 14.aastase tütarlapse ellu. Tegu on äsja teismeikka saabuva tüdrukuga, kes kõigub fantaasia ja reaalsuse vahel. See toob vaatajani suurepärase vaatemängu, mis ei väljenda ainult peategelase enda sisemist võitlust, vaid ka muid varjatud probleeme.

 

Filmi julge värvikasutus ja eriskummaline väljamõeldud maailm jäävad veel pikaks meelde. Fantaasia sügavamaid tähendusi avaldatakse filmis otse, kuid on ka neid, mis tuleb ise välja nokkida ja lahti murda. Seeläbi pakub teos mitmeti mõtteainet ning toob eeskujuliku näite sellest, kuidas kasutada peidetud sõnumeid.

“Uinuv kaunitar” on film mida võib vaatama minna iga üks ja iga kell. See on mahe kooslus heast huumorist, visuaalsest kunstist, huvitavatest karakterites ja sügavast sisust pakkudes publikule mitmekesist valikut. Vali üks või hoopiski kõik.

 

 

 
 
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles