Mida uut ja huvitavat toob 18. november PÖFFi kinolinadele?
18. november 2016, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need kolm tegelast on oma olemuselt sarnaselt, kuid samas ka nii erinevad. Vanem naine, kelle jaoks vabadus on kõige tähtsam. Haiglane mees, kes üritab mingit mõtet leida oma elus ning viimasena üks armunud teismeline, kes nüüd peab langetama raske otsuse. Kiindumust otsivad nad kõik. See on miski, mis neid ühendab, kuid samas ka lahutab ja kannab eemale. Läbi must-valge kaameratöö satub vaataja Bogotasse. Kohta, mis on ühtaegu nii lummavalt ilus, kui ka kergelt võõras. “Õrn hingetõmme” on rännak punktist A kuhugile tundmatusse. See on nagu emotsioonidest tulvil jalutuskäik tuttavas kohas, kus me kõik käinud oleme….ja kuhu me läheks ehk uuesti.
PILETID SIIT
Erinevad probleemid endise Jugoslaavia ning tänase Horvaatia alalt pole siiani kadunud. Sotsiaalsed, etnilised ja poliitised küsimused on siiani vastuseta ning seetõttu mõjutavad ka suurel määral riigi ja selle kodanike igapäeva elu. Homoseksuaalne Vjeko satub rünnaku alla pärast Zagrebi tänaval Katarinana jalutamist ning ta toimetatakse haiglasse. Samal ajal jätkab naabrinaine Vjeko haige isa eest hoolitsemist ning vastutasuks nõustub Vjeko naabrinaise düsleksikust mehele ette lugema Horvaatia põhiseadust, et too saaks minna uuesti tegema politseiniku eksamit. Kahe täiesti erineva mehe eelarvamused hakkavad vaikselt kaduma ning selle asemele tekib pigem mõistmine. Vaenul ja vihkamisel ei tohiks mitte üheski ühiskonnas olla kohta, kuid kahjuks jäävad sellese mõnikord lõksu ka sümpaatsed ja toredad inimesed. Seansil on kohal ka filmi produtsent.
PILETID SIIT
“Ma ikka varjan veel oma suitsetamist” on film mosleminaistest, kes käivad iga nädal korra hamamis ehk aurusaunas. Saun on koht, kus muidu piirangutest ja kriitikast ümbritsetud naised saavad aja maha võtta ja olla täiesti alasti: nii oma kehalt kui hingelt. Paralleelselt jookseb ka lugu vihasest vennast, kes on Prantsusmaalt tulnud, et karistada oma õde otsuse eest sünnitada vallaslaps. Õe jaoks saabki saunast justkui pelgupaik, kuhu tal on võimalus põgeneda aina intensiivsemateks muutuvate meeste rünnakute eest. Väga vabameelne ja mitmeid küsimusi tõstatav film on ka seansil isiklikult kohal viibiva autori esimene täispikk linateos.
PILETID SIIT
Lahe ja kergelt hullumeelne Iiri komöödia. Jock ja Conor, kellele kool just palju pinget ei paku, otsivad endale alatasa põnevaid võimalusi aja viitmiseks. Üldiselt mõeldakse siinkohal näiteks jalgrataste varastamist, niisama kerget lebotamist, väikese kokaiini tõmbamist ja üldse selliste mõnusate mõtete mõlgutamist. Ehk elu on täitsa nagu lill. Selline teguviis aga kohe üldse ei meeldi ühele noorele ja tragile politseinikule, kelle ainus eesmärk on jultunud jalgratta vargad kinni võtta. Nii lihtne see kangelaslik plaan pole, kuna Jock on meisterlikult kummist valmistanud ühe teise kohaliku päti näo järgi maski ning seetõttu lõpuni närvi ajanud ka selle originaalse näo omaniku ise. Nagu sellest veel vähe oleks, jõuab poisteni info ühe põhjaläinud kokaiinilaeva randa uhutud lastist, mis kindlalt ära tuleb tuua. Siiski on tüüpidel järel nii noor aktiivne politseinik kui ka kinnimajas ootamas kummimaskile algse insipiratsiooni andnud kurjam. Show must go on.
PILETID SIIT
Amparo visatakse nunnade kloostrist välja ning pärast seda kolib ta koju oma õe ja tolle mehe juurde Medellini linnas. Limbardo, kes ei suuda ennast kontrollida ning keda kardavad kõik, tunneb Amparo suhtes nii suurt tõmmet, et otsustab ta lõpuks ära röövida. Ühiskond vaatab seda pealt justkui mingit teatri etendust, kuna hirm Limbardo ees on sedavõrd meeletu. Tugeva sõnumiga ja mõjuv draamafilm Kolumbiast hoiab vaatajat enda haardes kuni lõpuni ning sealt edasi. Vägivald ei ole lahendus ja nii püüab ka filmi produtsent vähemalt anda lootuse, et sellest on tegelikult väljapääs.
PILETID SIIT
Stiilne retrodraama ühest 1980ndate aastate Poola kuurortlinnast, milles Piotrek oma emaga suve veedab. Siiski on suve veetmise kõrval veel suurema rolli saanud ema ja poja omavahelised suhted, mis teatud tasandil on pigem kummalised, kuid millede n-ö põhisüüdlaseks võib pidada pere juurest puuduvat isa. Suviste rattasõidute, vettehüpete ja rohelise maastiku kõrval jookseb äkitselt läbi aga raudtee, mida mööda ärgitavalt vuhiseb auruvedur. Just sarnaselt läbilõikavale raudteele võib kõigutav ebakindlus hävitada stabiilses ja harmoonilises inimsuhtes kõik, mis veel vähegi ilus oli. Iga suvise seiga taha jääb justkui veel teine sama palju varjule. See annab vaatajale enesele ruumi juurde mõelda. Elu 1980ndatel oli klaarim ja kohati ka pingevabam ning nii joonistusid ka inimeste omavahelised suhted selgemalt välja.
PILETID SIIT
Austinil on plaan koos oma tüdruksõbraga väikesest Granthamist kindlasti ära minna. Siiski loodab tema isa, et poeg tulevikus ameti üle võtab ning jätkab Tildenite morgis surnute lahkamist. Nii on Austin isale abiks ka sellel õhtul, kui surnukuuri tuuakse ühe tundmatu naise laip. Kiirkorras morgi toimetatud surnukehalt loodab politsei järgmisel päeval saada kuritöö uurimiseks mingigi vihje, kuna naise enese kohta ei ole üheski registris jälgegi. Ka Austini ja tema isa jaoks tundub olukord väheke kummaline, sest naise kehal pole väliseid vigastusi ega ka ühtegi muud jälge vastuhakust. Mida aeg edasi, seda halvemaks lugu läheb, sest samal ajal tõusva tormiga hakkavad isa ja poeg ikka väga kahetsema, et nad üldse selle laiba lahti lõikasid… Mõnusalt minimalistliku ja läbimõeldud õuduka autor on André Øvredal, kelle debüütfilm oli hiilgav “Trollikütt”. Lisaks teevad filmis suurepärased rollid veel Brian Cox ning indie-staar Emile Hirsch. See on tõeline maiuspala õuduka fännidele.
PILETID SIIT