/nginx/o/2015/11/18/4710175t1had7f.jpg)
India kõrgem kohus andis amtnikele käsu takistada maailmakuulsa Tāj Mahali valge pinna määrdumist laibapõletamisest tekkiva suitsu ja tuha tõttu.
Laibapõletamisest tekkiv suits võib kahjustada Tāj Mahali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtu otsuse kohaselt ei tohi enam põletusmatuseid viia läbi sadu aastaid vana hauamonumendi läheduses, edastab AFP.
Kohtu arvates tuleks Tāj Mahali juurde rajada tänapäevane elektrikrematoorium ning traditsioonilisi hindude põletusmatuseid tuleks läbi viia mujal.
Wikipedia: Tāj Mahal on haudehitis Põhja-Indias Agras, mille India suurmogul Džahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begumi mälestuseks, kes suri 1630. aastal neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Naist tuntakse Mumtaz Mahali nime all, mis tähendab pärsia keeles «palee valgus».
Tāj Mahali ehitus algas 1632 ja lõppes 1635 ning ehitamisel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk-Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore'ist.
Nime Tāj Mahal algupära pole selge. Džahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks (rauza). Üldiselt arvatakse, et Tāj Mahal on lühendkuju Mumtaz Mahali nimest.
Tāj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. Valge marmor toodi Radžastanist, jaspis Pandžabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast. Türkiis pärines Tiibetist, lasuriit Afganistanist, safiir Sri Lankalt ja karneool Araabiast. Kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- ja poolvääriskive.