USAs avaldatud raamatus «The Kennedy Detail» seisab, et tunde pärast USA presidendi John Fitzgerald Kennedy mõrva oleks ka uus president Lyndon Johnson äärepealt elu kaotanud.
Pärast JFK mahalaskmist oleks äärepealt elu kaotanud ka uus president
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. oktoober 2010, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise fakti käis välja agent Gerald Blaine, kes 1963. aasta sündmuste ajal kuulus mõlema presidendi lähiringkonda, kirjutab The Telegraph.
Kennedy tapeti 22. novembril 1963. aastal Dallases. Kaks tundi ja kaheksa minutit pärast presidendi tapmist andis Air Force One lennuki pardal uus president Lyndon Johnson ametivande. Presidendi lennuk asus Dallase Love Field lennuväljal. Johnsonist sai USA 36. president.
Blaine´i sõnul oli presidendi julgeolekumeetmeid tugevdatud. Presidentide lähikonda kuuluvatel isikutel, kaasa arvatud temal, olid närvid viimseni pingul
Järgmisel hommikul leidis aset intsident, mille tõttu oleks ka uus president võinud elu kaotada.
«Kuulusin presidendi turvameeskonda ja olin valves. Järgmisel varahommikul kuulsin samme enda poole tulemas. Võtsin relva välja ja tõmbasin vinna, kuid see ei heidutanud tulijat. Hoidsin sõrme päästikul. Karjusin siis, et näita, kes sa oled,» seisab Blaine`i raamatus.
Siis ilmus inimene, kelleks osutus uus president Johnson. Enne kui Blaine jõudis vaadata, kes see isik on, surus ta talle relva rinna vastu ja oli valmis tulistama.
Peaaegu pimeduses olevat näha olnud, et Johnson läks näost valgeks.
«Agent püüdis end koguda ja saada aru, mis juhtunud oli. 14 tundi pärast ühe presidendi surma oleks ka järgmine president võinud elu kaotada,» seisab raamatus.
Ametliku versiooni kohaselt lasi Kenndy Texases maha Lee Harvey Oswald. Hoolimata mitmest uurimisest keerleb Kennedy surma ümber siiani mitmeid vandenõuteooriaid.
Raamatu «The Kennedy Detail» eessõna kirjutas endine luureagent Clint Hill, kes hüppas pärast Kennedy mahalaskmist presidendi autosse, et presidendi abikaasat Jacqueline Kennedyt kuulide eest kaitsta.
«Kõik selles raamatus kirjeldatud isikud on oma peas neid ekstreemseid hetki miljoneid kordi kedranud. Oma ülejäänud elu on neid JFK mõrvaga seostatud, neid on lugematul korral üle kuulatud ja küsitud, et miks presidenti kaitsta ei suudetud,» lausus Blaine.
Raamatus lükatakse ümber laialt levinud jutt, et Kenneyl oli suhe Hollywoodi staari Marilyn Monroega. Blaine oli Kannedyt turvamas 19. mail 1962. aastal, mil New Yorgis Madison Square Gardenis toimus demokraatliku partei kogunemine, kus Monroe laulis Kennedyle «Happy Birthday, Mr. President».
Blaine´i kinnitusel oli Monroe hiljem New Yorgi Carlyle hotellis presidendisviidis, kuid lahkus varem kui teised sinna kutsutud.
Ka väidab agent, et Monroe ja Kennedy kohtusid veel vaid ühel korral.