Austraalia meedia: kas Eesti on järgmine?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. märts 2014, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teada on, et Austraalias on üsna suur eestlaste kogukond ning Venemaa poolt Krimmis toime pandud anneksioon on Austraalias tõstatanud küsimuse, kas Eesti võib olla järgmine riik, mille Venemaa ette võtab.
Austraalia meedia vahendas Vene võimude sõnu, mille kohaselt nad peavad kaitsma teistes riikides elavaid vene keele kõnelejaid.
«Venemaa ei ole rahul, kuidas Eestis koheldakse sealset suurimat vähemusgruppi – venelasi,» kirjutati.
Lisati, et ligi 80 aastat tagasi käitus natsi-Saksamaa samamoodi, öeldes et peab kaitsma saksa keele kõnelejaid, kes elavad väljapool Saksamaad.
Venemaa diplomaat sõnas eile Šveitsis Genfis ÜROs inimõiguste nõukogus, et Eesti keelepoliitika on kohalikke venelasi diskrimineeriv.
«Keel ei peaks olema barjääriks ja takistuseks, kuid Eestis on see nii. Selle tõttu on Venemaa vene keele kõnelejate pärast mures,» lausus diplomaat.
Arvatakse, et lisaks Eestile võib Venemaa olla huvitatud ka Lätist ja Leedust. Kõik need riigid, nagu ka Ukraina, kuulusid kunagi Nõukogude Liidu koosseisu.
Austraalia meedia tõstis esile ka fakti, et Eesti, Läti ja Leedu asuvad alal, mis jääb kahe piirkonna, Euroopa ja Venemaa vahele ning selle tõttu on need alad olnud paljude riikide huvisfääris ja võimu all.
«Need Läänemere-äärsed alad pakkusid huvi nii Rooma paavstidele, taanlastele, rootslastele, sakslastele kui venelastele. Saksa ja vene kultuuri mõju on seni tunda,» kirjutati.