,
Kuidas majanduslikus kitsikuses tervislikult toituda ja samas rahaga välja tulla? Kokkuhoid on saanud aja märgiks, kuid ka piiratud võimaluste juures tahame kestma jääda ja hakkama saada. Mida vähem on raha, seda targemalt ja nutikamalt on vaja talitada.
Kõhu kõrvalt kokku hoidma hakates tuleks pere iganädalane toidulaud hästi läbi mõelda. Kui pelgalt makarone tarbida, saab jõud lihtsalt otsa. Möödunud heaoluaastate valguses võib nii mõnegi puhul toitumisharjumuste muutmine tervisele aga kasukski tulla.
Tee pere menüü nädalaks ette
Toitumisspetsialist ja aegumatute toitumisraamatute autor Aive Luigela arvab, et iga perenaine peab just nüüd oskama planeerida toidulauale kõik vajalikud toiduained vähemalt nädalaks ette.
Ka rahanappuse korral tuleb organismi varustada tasakaalustatud toiduga, milleks on võimalik kasutada ka üksnes kodumaiseid toiduaineid.
"Rahanappus ei anna mingit õigustust nälgimiseks, mille tagajärjed võivad olla traagilised," arvab Luigela. Me sööme ju selleks, et elada, kuid ei ela selleks, et ainult süüa. Tark naine teab, et õigesti valitud, tasakaalustatud toit hoiab meid tervena. "Toit peab olema meile kui ravim. "Ühe päeva perenaiste" pidevalt poe vahet jooksmise ja juhusliku toidu haaramise aeg on läbi saanud," leiab Aive Luigela.
Menüü koostamisel ja toiduvalmistamisel pidagem meeles kuldset taldrikureeglit: pool taldrikut olgu kaetud köögiviljade, puuviljade ja marjadega, veerand olgu liha, kala või muna (ka juust, kodujuust) päralt ja viimane veerand jäägu kartulile, pastale, riisile, tatrale või muudele tangainetele. Lähemalt saab tasakaalustatud ja tervisliku toidusedeli koostamisest lugeda Aive Luigela raamatutest "Targalt toitudes terveks".
Läbimõeldud nimekiri poodi kaasa
Toidusedeli koostamisel on nurgakiviks teadvustamine, mis on tasakaalustatud toit ja milliseid toiduaineid selleks vajame. Vastavalt sellele tuleks koostada ka nimekiri, millega poodi ja turule minna.
Enamik inimesi, kes on oma elustiili säästlikuks muutnud, ei saa vähemalt alguses nimekirjata läbi. See aitab kergelt mööduda ka mõttetutest ahvatlustest.
"Kui me teame, et vajame ainult 200-300 grammi loomaliha, 200 grammi linnuliha, 300 grammi kalafileed ja 100 grammi subprodukte nädalas, siis vastavalt sellele teemegi valiku. Piisab, kui sööme liha kaks korda nädalas - pole vaja oma organismi koormata, ta ei vaja rohkem!" soovitab Luigela.
Ära peta keha ja vaimu valmistoodanguga
Toitumisasjatundja paneb südamele, et rohkem tuleks süüa köögivilju, kartulit, täisteraviljatooteid, piimatooteid ja muud sellist, mis on organismile kasulik. Vahepealsetel heaoluaastatel on meie toiduletid täitunud kõikvõimalike ja sageli imporditud toiduainetega. Neist külluslikest valmistoodangu ja vorsti-singi müügilettidest soovitab kogenud naine kinnisilmi mööda astuda.
Eeskätt soovitab ta unustada ära igapäevased viinerid ja sardellid, mis on täis loomset rasva ning lisa- ja säilitusaineid.
"Eks keeduvorstidki ole kõhule pettus, kus liha osatähtsus on väike. Alati on võimalik hankida laupäevaks suurem taine lihatükk, millest teha ise praadi. Seda saab paaril päeval soojalt süüa, edasi aga külmade lõikudena leivale panna. Nii tehti juba lapsepõlves minu kodus 50 aastat tagasi ja see komme on mulle alatiseks jäänud," õpetab Luigela.
Toorsalat valmista ise
"On häbiasi, kui ostame valmis toorsalati poest! Elustiili tuleb muuta nüüd selles suunas, et rohkem toitu kodus ise valmistada. Ka salateid," arvab Luigela.
Kapsapea, porgand, kaalikas ja peet on ju nii odavad ja isevalmistamine ei nõua erilist aega. Tervislikult ja säästlikult toitumiseks pole vaja niivõrd palju raha kui just teadmisi ja planeerimist.
Meie tervisele tähtsad toidukaubad, nagu piim, piimasaadused ja köögiviljad, on küllaltki odavad, ainult tuleb leida aega toidu valmistamiseks. Kodus tehtud toit on alati suurema toiteväärtusega kui poest ostetu ja ka tunduvalt taskukohasem.
Toit tööle kaasa aitab keha ja rahakotti
Kodus valmistatud toorsalat on vitamiini- ja mineaalainerikas ning sobib suurepäraselt ka karbiga tööle kaasa võtta. Samuti saab keedetud toiduainetest salatit koos paari täisteraleiva- või sepikuviiluga karpi pista. Ja sinna kõrvale sobib väikese termosega kuum jook.
"Juhtub, et valmistate õhtul perele köögiviljakotlette või pannkooke - võtke ülejäägid tööle kaasa (sobivad ka külmalt)," soovitab Luigela. Samas on tema sõnul tore ka kopsakas einevõileib kaasa teha. Leivale panna soovitab ta riivitud porgandit, salatilehti, maitserohelist, hapu- või värsket kurki, paprikat, juustu või kodujuustu, tükikest seapraadi ja muud sobivat. Sellise einevõileiva võib üle valada hapukoore või majoneesiga. Kastmeained saab ka eraldi kaasa võtta.
Hommikupuder on talvel eriti tähtis
Hommikusöök võiks olla süsivesikuterikas, sellest saab kiirelt energiat eduka tööpäeva alustamiseks. "Jättes hommikusöögi söömata, riskite oma tervisega, otsemaid langeb veresuhkru tase. Tulemuseks on unisus ja töövõime langus," hoiatab Luigela.
Külmal ajal on hommikupudrud väga olulised. Pudrusse võib lisada mitmesuguseid kuivaineid. Luigela sõnul oleks hea riivida sisse veel kas kõrvitsat, porgandit, kapsast või lisada hoopiski peotäis rosinaid. Nii saab hommikupuder toitainerikas ja energiat andev.
Talvel soovitab ta valmistada rohkem sooje suppe, vormiroogasid, ühepajatoite köögiviljadest mitmesuguste lisanditega. Liha saab Luigela sõnul asendada ka valgurikaste kaunviljadega, piimatoodetega ja munaga.
Tee ise müsli
Kevadel ja suvel, kui külm aeg läbi, sobib pudru asemel hommikusöögiks kasutada müslit või helbeid. Võib võtta näiteks 1-2 sl müslit, segada juurde omavalmistatud kompotti või moosi ja veidi mett. Kõigele sellele valada peale veel jogurtit või keefirit. Kuna müsli on poest ostetuna kallis, soovitab Luigela kodus korraga kuu jagu valmis teha, sulgeda purki ja kasutada vastavalt vajadusele.
Aive Luigela müslivalmistamise õpetus:
röstida 1,5 kl kaerahelbeid pannil vähese suhkruga ja tõsta kaussi;
röstida 1 kl odrahelbeid vähese suhkruga ja lisada kaussi;
röstida meelepäraseid seemneid (ebaküdoonia-, päevalille-, kõrvitsa- jm);
purustada seemned uhmris või kohviveskis;
tõsta seemned samuti kaussi koos kuivatatud ja hakitud mustade ploomide, kuivatatud õunatükkide ja rosinatega (kogused vastavalt soovile);
segada kõik segamini ja sulgeda purki.
Tuleb luua kuivainete tagavara
Kuivainete tagavara soovitab Luigela luua isegi aastaks. "Mina hangin talunike käest kõikvõimalikud kuivained sügisel. Eestimaa on täis veskeid, kust saab odavalt osta eeskätt täisteraviljatooteid," märgib ta.
Leiva, sepiku ja saia ise küpsetamine on nii loomulik. Leiba hakkas Luigela küpsetama 20 aastat tagasi. Tema sõnul pole see kogenud küpsetajale mingi vaev ega ajakulu. Samas on leivaküpsetamise harjumus kergesti külgehakkav: söaka naise tutvusringkonnas teevad ise leiba nüüd juba pea kõik, rääkimata saia- või sepikuküpsetamisest.
Talvevarude soetamist soovitab Luigela igal aastal aegsasti alustada. Tervislikuks ja säästlikuks toitumiseks saab toidupoolist hankida metsast marjade, seente, söödavate taimede (naat, võilill, nõges, nurmenukk jms) näol. Sügisel tasub turult osta talvevaruks odavalt kartuleid ja aedvilju.
"Valus oli jälgida, kuidas osa inimesi kandsid korvide viisi õunu metsa alla. Ometi on õunad Eestimaal kuulunud põhitoiduainete hulka. Mina näiteks hapendasin, marineerisin, kuivatasin, hoidistasin moosina või püreena, sügavkülmutasin ja mul pole probleemi oma toidulaua rikastamisega terve talve jooksul," räägib Luigela.
Kui kodus sügavkülmikut pole, siis tuleb see hankida, sest tasub pikemas perspektiivis ennast ära. Luigela enda 300-liitrine sügavkülmik saab igal sügisel ääreni täis kõikvõimalikke marju, puuvilju, tükeldatud köögivilju ja metsasaadusi ning maitserohelist. "Kui on endal aed, panete sügavkülma vaid oma töö ja vaeva. Linlane peaks aga olema pidev turukülastaja, et sealt osta sügavkülma kodumaine tooraine," soovitab Aive Luigela.