Ajaloomuuseum jätkab menusarja

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahel näib, et eestlaste päritolu on enam kui selge: pärineme õkva kilplastest.
Vahel näib, et eestlaste päritolu on enam kui selge: pärineme õkva kilplastest. Foto: Internet

Eesti ajaloomuuseum alustab 21. novembril taas ajaloolaupäevakute sarjaga. Mullu tekitas sari suurt publikuhuvi, vaevalt tänavugi teisiti läheb: esinemise suhtes on juba käed löödud nii Aivar Kriiska, Urmas Sutropi, Ain Selarti, Tarmo Kulmari, Ivar Leimuse kui Heiki Pärdiga.

Maarjamäe lossi kinosaalis kell 13 hakkavad laupäevakud keskenduvad Eesti ajaloo probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele. Selleaastane programm pöörab enim tähelepanu siinse rahvastiku, territooriumi ja identiteedi kujunemisele.

Milline oli 10 000 aastat tagasi siia saabunud inimeste päritolu, kuidas on kujunenud Eesti kui piiririigi staatus, muutunud religioonivormid ja siinne eluolu ehk milline on tänapäeva eestlase tekkelugu.

Atraktiivsuse ja intriigi suurendamiseks peetakse tänavu paarisloenguid: ühel teemal kõnelevad kaks spetsialisti avavad lahatava probleemi eri vaatenurkade alt.

21. novembri laupäevakul räägivad alguste algusest Aivar Kriiska ja Urmas Sutrop. Esimesel on sõnavõtu pealkirjaks „Eestlaste päritolu arheoloogide vaatevinklist", teisel „Eesti keele päritoluteooriad".

12. detsembri laupäevaku teema on „Piiririik", esinejaiks Ain Mäesalu („Eesti ala kui piiriala läbi muinasaja") ja Anti Selart: „Eesti kui piiririik".
Algus Maarjamäe lossi kinosaalis ikka kell üks päeval.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles