Sabrina ja Liisa on superstaari saates juba võitnud

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sabrina Abdullajeva.
Sabrina Abdullajeva. Foto: Mardo Männimägi.

Läinud pühapäeval võistles 42 noort talenti TV3 saate „Eesti otsib superstaari" teatrivoorus selle nimel, et pääseda konkursi stuudiovooru. Žürii välja valitud 25 õnneliku hulgas oli kaks pärnakat: Liisa Orav Ülejõe gümnaasiumist ja Sabrina Abdullajeva Pärnu Saksa tehnoloogiakoolist.

„Nad ei ütle mulle kunagi midagi, aga ma olen edasi saanud, nii et mul ei ole žürii suhtes mingeid pretensioone," hindas neiu Sabrina konkursi hindamiskomisjoni, kelle vaiksel heakskiidul ta on võistlusel nii kaugele jõudnud.

Ometi oli Sabrina seda meelt, et niisuguses saates osalejad peavad endale aru andma: žürii roll pole osalejatel aina pead silitada ja nende ees alpustega esinejaid ilusõnadega kiita.

„Kui sellisesse saatesse lähed, pead arvestama, et tuleb tegemist inimestega, kes võivad sind paika panna," ütles igapäevaelus tarkvaraarendust õppiv neiu.

Liisa-piigalgi polnud hindamiskomisjoni tarvis ühtegi paha sõna.

„Olen neilt natuke nokkida saanud, nad on kõikide kallal norinud, aga ikkagi meeldiv žürii," tõdes Liisa. „Olen väga õnnelik, et ma nii-öelda istun Rein Rannapile ja Maarjale."

Mõlemad pärnakad kinnitasid nagu ühest suust, et üllataval kombel on staari tiitlile pürgijad kõik väga sõbralikud, keegi ei ürita kellelegi jalga taha panna, vaid vastupidi: ollakse üksteisele toeks.

„Väga erinevad inimesed, aga samal ajal on saade meid liitnud, nii et hästi meeldiv seltskond," ütles neiu Liisa.

Vastates pärimisele, mis vägi nii teda kui teisi konkursile viis, ütles Sabrina: „Mingi protsent tuleb edevusest, aga ka arvamusest, et on väärt ennast eesti rahvale näitama, et tal on midagi muusikalises mõttes pakkuda. Kui on, siis arvan, on superstaari saade just see õige koht."

Ennast ütles juba kolmesena lasteaias tubli laulmise eest esimese diplomi teeninud neiu Sabrina kuuluvat nende teiste, viimati nimetatute hulka.

Pärnu noorte puhkpilliorkestris bassklarnetit mängiv, koolis solistina esinev ja ansamblis laulev Liisa tõdes, et tema saatesse mineku taga oli eelkõige sõpruskonna toetus. Kui oma pere liikmete, lähedaste ja sõprade usk on nii tugev, pole kaamerate ette astumiseks enam suurt julgust tarviski. Liiati on tal vahvust vajadusel teistelegi laenata.

Nii Sabrina kui Liisa olid veendunud, et kui neid ka tänavusteks superstaarideks ei pärjata, on nad võitjad igal juhul.

„Olen palju kaugemal kui eelmisel aastal, nii et olen oma võidu juba saavutanud," sõnas teist korda konkursil osalev Sabrina.

Liisagi leidis, et plaadilepinguga või ilma, võitja on ta ikka. Liiati võib osalemine saates „Eesti otsib superstaari" olla esimene lühikene samm teda ees ootaval pikal lauljateel.

„Lauljaks saamine ei ole üldse välistatud," tunnistas Liisa. „Laulmine ja muusika on mulle väga hingelähedased."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles