«Ta on harjunud oma suurte hiiglaslike kõrvaklappidega, mis peavad peas olema, kui trumm lõhkuma hakkab,» rääkis muusik Karl-Erik Taukar raadios Star FM oma aasta ja ühe kuu vanusest pisipojast.
Karl-Erik Taukar pisipojast: vahepeal vaatame Kerliga üksteisele otsa ja mõtleme, kust see iseloom tuleb
Möödunud aasta aprillis tervitasid Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan oma pisipoega. «Tere, poeg!» kirjutas Kerli Instagrami postitatud klõpsu juurde. «Aitäh, hea Pelgulinna sünnitusmaja kollektiiv, et meie eest nii hästi hoolitsesite, oleme teile igavesti tänulikud,» lisas ta.
Nüüd käis Karl-Erik Taukar Star FM hommikuprogrammis, kus juttu tuli isaks olemisest ja lapse kasvatamisest. «Ta on harjunud oma suurte hiiglaslike kõrvaklappidega, mis peavad peas olema, kui trumm lõhkuma hakkab,» räägib Taukar.
Mees tõdeb, et poeg teeb juba ka esimesi samme. «Mööda seinaääri ja käest kinni hoides. tatsab ringi,» sõnab ta. «Tegime vahepeal suure edasimineku – nüüd ei pea enam kahest käest kinni hoidma, saab ka ühest. Aga ma ei oota seda aega, kui ta hakkab ringi tormama. Jalad on, aga mõistust pole. See etapp hakkab kohe peale, ma juba tunnen seda,» räägib Taukar ja tunnistab, et see aeg, mil peab sahtleid kinni hoidma ja mööblinurgad ära pehmendama, ongi tegelikult juba käes.
Taukari peres kasvab ka koer Bert.
«Meil koer on ka iseloomuga ja mõtlesime, et täitsa lõpp, sellega on raskem kui koeraga... Kuni tuli laps ja sain aru, et koer on ikka üsna lihtne olend. Kui talle selgeks teha, mida on vaja teha ja kui ta selle ära teeb, siis saad selle ja ta teeb. Lapse puhul see nii lihtne pole. Peab ikka kõik maailma manipuleerimistehnikad käsile võtma. Me vahepeal vaatame tõesti Kerliga üksteisele otsa ja mõtleme, kust see iseloom tuleb. Meie olime tublid lapsed väiksena,» räägib Taukar naljatades ning ütleb, et ilmselt on löövad pojas välja kolmanda põlve geenid.