Zorbing`ut harrastanud õpetaja hukkus

Zorbing`ut harrastanud õpetaja hukkus Foto: Wikipedia.org

Tšehhis Trinecis hukkus üks zorbing`ut harrastanud õpetaja, tema õpilane sai raskelt vigastada.

Juhtumi uurijate sõnul oli nii 47-aastane mees kui ka 15-aastane noormees

zorbing

`us algajad, kirjutab abc.net.au.

«Õpetaja ja õpilane alles alustasid selle harrastusega. Nad läksid palli sisse, veeretasid end mäeküljelt alla püüdimisvõrgu suunas,» selgitas politsei esindaja.

Kuid neid kinni püüdma pidanud võrk purunes ning pall veeres edasi. Õpetaja sai raskeid kehavigastusi, mille tagajärjel ta elu kaotas.

Ka õpilane oli raskelt vigastatud, kuid ta jäi siiski ellu ja toimetati haiglasse.

Zorbing on veeremine suure plastikust palli sees.

Zorbing´ut harrastatakse kergel nõlvakul, kus sõitja saab allamäge veereda. Seda saab harrastada ka tasasel maastikul, siis on sõitjal võimalik teekonda rohkem kontrollida.

Zorbing`ut saab teha ka vee peal.

Enamik zorb-palle on konstrueeritud üksikule sõitjale, aga mõnesse mahub ka kaks-kolm sõitjat. Pikimad sõidud on üle poole kilomeetri.

Pall on topelt seintega sfäär, kus kahe seinakihi vahel on õhukiht. See õhukiht toimib amortisaatorina, tasandades müksud, mis tekivad sõites. Paljudel zorb-pallidel on rihmad, et hoida sõitjat paigal.

Samas on palle, kus sõitja saab vabalt sees kõndida või lasta end keerleva liikumise tõttu palli sees seinast-seina pilduda.

Tüüpiline pall on umbes kolmemeetrise läbimõõduga ja sisemine pallikiht on umbes kahemeetrise läbimõõduga. See jätab kahe kihi vahele umbes 50-60 sentimeetrise õhupadja. Plastkiht ise on tavaliselt 0,8-1,5 millimeetrit paks. Sisemine ja välimine kiht on ühendatud mitmekümnete väikeste köitega.

Pallil on tavaliselt 1-2 tunnelilaadset sissekäiku. Kuna palli ehitusel kasutatav plastik on temperatuurist mõjutatav, pole nende kasutamine  alla 20-kraadilises külmas soovitatav.