USA Idaho ülikooli teadlased rekonstrueerisid fossiilijäänuste põhjal miljoneid aastatid tagasi elanud «ketassaag» hammastega kala.
270 miljonit aastat tagasi elas «ketassaag» hammastega kala
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. veebruar 2013, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helicoprion`i nime kandva kala pilt pandi kokku kompuutertomograafia abil, edastab Live Science.
Teadlasi huvitas eelkõige, miks kalal olid hambad, mis meenutasid ketassaagi. Uuring näitas, et need eelajaloolised kalad ei ole suguluses tänapäeva haide, vaid ameerika merijänesele (Hydrolagus colliei).
Idaho ülikooli loodusmuuseumis on suurim kollektsioon Helicoprioni fossiilide suurim kollektsioon.
Nimetatud kala elas 270 miljonit aastat tagasi, kuna ta oli kõhrkala, siis ei ole temast just palju fossiile säilinud.
Teadlased on juba sajandi püüdnud teha kindlaks, miks sellel kalaliigil nii ebatavalised hambad olid. Esmalt arvati, et need hambad olid kaitseks ning hambad asusid vaid üla- või alalõualuus.
Lahendamaks seda mõistatust, uuris Leif Tapanila koos kolleegidega Idaho ülikooli fossiilidekollektsiooni.
Idahost leitud Helicoprion´i fossiili hambaketta läbimõõt oli 23 sentimeetrit ja sellel oli 117 hammast. Ka leiti, et sellel fossiilil oli säilinud kõhresid.
Kompuutertomograafi uuringu abil saadi selge pilt, milline see kala kunagi välja nägi.
«Esmakordselt saime teada, kuidas hambad lõua suhtes paiknesid. Ketassaagi kujuline hambarida oli alumises lõualuus, suu tagaosas,» selgitas teadlane.
Tapanila jätkas, nüüdne leid toetab teooriat, et kui tänapäeva haidel kasvavad uued hambad, siis Helicoprionil olid vaid jäävhambad.
«Kui see kala suu sulges, siis hambasaag hakkas keerlema suu siseosa suunas ning hakkima suus olevat toitu,» selgitas uurija.
Seni leitud Helicoprion´i 100 fossiilist on väga vähestel olnud jälgi katki läinud hammaste kohta.
«Kui see kala oleks söönud kõvakoorelisi loomi, oleks fossiilidel olnud näha rohkem katkisi hambaid. Võib oletada, et nende saak on üsna pehme. Võimalik, et need olid kaheksajalad,» selgitas uurija.
Fossiilileidude alusel oletakse, et need kalad võisid kasvada kuni 7,6-meetriseks.