Astronoomid avastasid komeedi, mis on Kuust 15 korda säravam

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomid avastasid komeedi, mis on Kuust 15 korda säravam
Astronoomid avastasid komeedi, mis on Kuust 15 korda säravam Foto: SCANPIX

Astronoomid avastasid superkomeedi, mis möödub Maast järgmisel aastal ning mis on Kuust 15 korda säravam.

Arvutused näitasid, et taevast külalist on näha 2013. aasta novembris lausa päise päeva ajal, edastab The Telegraph.

Komeet sai nimeks ISON, ametliku tähistusega C/2012 S1. Selle avastasid venelased Vitali Nevski ja Artjom Novitšonok, kasutades selleks International Scientific Optical Network teleskoopi, mis asub Kislovodski observatooriumis.

Avastamisel oli ISON komeet Maast ühe miljardi kilomeetri ja Päikesest 939 miljoni kilomeetri kaugusel.

Praegu on seda komeeti üsna halvasti näha, kuna ta liigub Jupiteri lähedal. 28. novembril 2013 möödub ta Päikesest vähem kui kahe miljoni kilomeetri kauguselt.

Tegemist on Kreutz Sungrazersi tüüpi komeediga. Nende komeetide orbiidid kulgevad Päikese lähedalt.

Nüüdne komeet on heledam 20. sajandi kuulsaimast komeedist Ikeya-Sekist, mis pakkus teadlastele huvi 1965. aastal.

Uurijate sõnul liigub ISON paraboolsel orbiidil, mis tähendab seda, et tegemist võib olla selle komeedi esmakordse teekonnaga meie päikesesüsteemis. See komeet pärineb Öpiku-Oorti pilvest, mis koosneb komeetidest. See sfääriline pilv asub Päikesest 50 000 astronoomilise ühiku kaugusel.

Asjatundjate hinnangul on ISON komeeti väga selgelt näha järgmise aasta novembri lõpus ja detsembri alguses. Samas aga rõhutati, et Kreutz Sungrazersi tüüpi komeedid käituvad väga ettearvamatult.

Esmaste arvutuste kohaselt liigub see komeet 1. oktoobril 2013 Marsist mööda 10 000 000 kilomeetri kauguselt ning 26. detsembril 2013 Maast mööda 60 000 000 kilomeetri kauguselt.

Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles