Egiptuse arheoloogid leidsid Luxorist hauakambri, mis sisaldab naisvaarao Hatšepsuti ajastust pärit kuldehteid.
Arheoloogid leidsid Hatšepsuti ajastu kuldehteid
Hauakamber oli rajatud vaarao kõrge ametniku matmispaigaks, kirjutab AP.
Arheoloogide sõnul oli sinna maetud Hatšepsuti õukonna varahoidja Gahouti.
Hauakambris oli kaks kuldsõrmust ja viis kullast kõrvarõngast.
Uurijate hinnangul rööviti see hauakamber paljaks juba antiikajal.
«Haua sissekäigul on graveeritud tekst Surnuteraamatust, kuid see ei hoidnud hauarüüstajaid tagasi,» sõnasid arheoloogid.
Hatšepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) (arvatavasti 1504 eKr – 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 1473–1458 eKr.
Nimi Hatšepsut tähendab «esimene suursugustest naistest». Ma'at-ka-Ra`s tähendab maat - tõde, kord, tasakaal ja Ra ka - vaim, teisik.
Hatšepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna, liignaisest sündinud Thutmosis IIga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatšepsutist noorem.
Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III.
Et poiss oli liiga noor, määrati Hatšepsut regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis IIIga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 eKr end vaaraoks ja krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning mehe tiitleid.