Kanada Calgary ülikooli paleontoloogide kinnitusel on nad leidnud tõendeid selle kohta, et isased hiidsisalikud valvasid pesas olevaid mune.
Paleontoloogid: isased hiidsisalikud valvasid mune
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. detsember 2008, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid sellise järelduse hiljuti tehtud leidude põhjal, kirjutab LiveScience.com.
«Leitud kolm fossiliseerunud hiidsisalikepesa lubavad oletada, et isased hiidsisalikud valvasid emaste poolt munetud mune. Võimalik, et tegemist oli hiidsislike paaride ja nende järglastega,» selgitasid teadlased.
Teadlased lisasid, et pesal olemine ja munade valvamine viitab linnusarnasele käitumisele.
«Võib järeldada, et mitte ainult lennuvõimelistel, vaid ka lennuvõimetutel hiidsisalikel oli käitumismuster, mis seob neid lindudega. Tänapäeva linnuliikidest 90 protsendil isased valvavad mune,» nentisid teadlased.
Uuringut juhtinud paleontoloog Darla Zelenitsky sõnul ühendab leid lihasööjaid hiidsisalikke lindudega.
«Isaste pesal olemine sai alguse miljoneid aastaid tagasi, palju varem kui tekkisid tänapäevased linnud. Lindude kauged eellased, hiidsisalikud andsid selle käitumismustri järglastele edasi,» sõnas Zelenitsky.
Teadlased uurisid kolme hiidsisalikuliigi - Troodon formosus, Oviraptor philoceratops ja Citipati osmolskae vanemlikku käitumist.
Teadlaste kinnitusel arenesid linnud lihasööjatest hiidsisalikest juura ajastul 150 miljonit aastat tagasi.
Paleontoloogidemeeskond analüüsis nimetatud liikide hiidsislike pesi ja fossiliseerunud mune ning leidsid tõendeid, et pesadel olid isasloomad.
«Kui emased oleks pesal olnud, ei oleks nad saanud enda jaoks küllaldaselt toitu leida ning vajalikku energiat saada. Kokkuvõttes ei oleks nad saanud munadest koorunud järglaste eest hoolitsemisega hakkama ning uusi mune toota,» arvasid uurijad.
Nad jätkasid, et kui isased olid pesas munade eest hoolitsemas, oli emastel võimalus käia süüa hankimas ning hästi toidetud emane võis saada suuremaid mune ehk seega edaspidi ka tervemaid järglasi.
Isaste pesal olemisele viitab ka see, et fossiilsetest pesade juurest leiti isaste hiidsisalike jäänuseid, kuid mitte emaste omi.
Teadlaste kinnitusel võisid mõnede hiidsisalikeliikide emasloomad muneda kuni kaks muna päevas.
«Meil ei ole andmeid, et hiidsisalike seas oleks levinud polügaamia. Nende eelajalooliste loomade vanemliku käitumise kohta tuleb veel andmeid koguda,» nentisid teadlased.