Saksa teadlased leidsid 4600 aastat tagasi maetud inimeste jäänused.
Teadlased: maailma üks esimesi tuumikperekondi tapeti
Teadlaste sõnul näitasid geeniuuringud, et tegemist oli tuumikperekonnaga, kirjutab BBC.
Uuringut juhtinud Austraalia teadlase Wolfgang Haaki kinnitusel surid pereliikmed - isa, ema ja nende kaks last vägivaldsesse surma.
«Need neoliitikumis elanud inimesed võisid moodustada ühe esimese tuumikperekonna. Skelettide uurimine näitas, et nad surid oma elu eest võideldes. Nad tapeti,» selgitas teadlane.
Haak lisas, et lapsed olid matmisel pandud vanemate embusse.
«Leitud hauas olid lapsed maetud koos vanematega ning olid nagu nende süles. See näitab, et nende inimeste vahel oli tugev side,» selgitasid uurijad.
Teadlased leidsid kokku neli neoliitikumist pärit hauda. Lisaks neljale koos maetule avastati veel 13 inimese jäänused. Nendest kaheksa olid lapsed vanuses kuus kuud kuni üheksa aastat. Täiskasvanuid oli viis ja nende vanus jäi 25 – 60 eluaasta vahele.
Kahes hauas olevates skelettides olid DNA hästi säilinud ja see võimaldas teha kindlaks, kas need inimesed olid suguluses.
DNA-test näitas, et ühes hauas olnud moodustasid perekonna. Teises hauas olid kolm omavahel suguluses oleva lapse ja nendega mitte suguluses oleva naise jäänused. Teadlaste hinnangul võis naine olla kas tädi või kasuema.
Teadlaste hinnangul võisid need kiviaja inimesed olla kammkeraamika kultuuri esindajad. Selle kultuuri esindajad matsid surnud peaga lõuna poole.
Uuringut juhtinud Haak jätkas, et lisaks DNA-le uuriti ka inimjäänuste hammastes strontsiumit. Strontsium on leelismuldmetall, mis ladestub hammastes. Selle järgi saab kindlaks teha inimeste toitumisharjumusi ning piirkonna, kust ta pärit on.
«Laste hammastes leidus sama tüüpi strontsiumi, mida leidus paikkonnas, kus nad elasid ja maetud olid. Naise hammaste strontsium oli teistsuguse koostisega. Seda leidus matmispaigast 50 kilomeetri kauguselt ja viitab sellele, et naised olid sinna sisse tulnud,» selgitas uurija.
Teadlaste sõnul oli kõigil hauast leitud inimjäänustel vägivalla jälgi.
«Nad tapeti, sest koljudes oli raskeid vigastusi, sõrmed ja randmed olid murtud. Enamik mehi võis küla ründamise ajal mujal olla. Nad tulid tagasi ja leidsid perekonnad tapetuna,» nentisid teadlased.