Endla suvehooaja avab monolavastus eesti mehest

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepo Seeman teab kolme poega kasvatades hästi, milliseid rõõme ja muresid isaksolemine kaasa toob.
Sepo Seeman teab kolme poega kasvatades hästi, milliseid rõõme ja muresid isaksolemine kaasa toob. Foto: Ants Liigus

Homme algab Pärnu Endla teatri tänavune suvehooaeg, kui kuu aja jooksul mängitakse kogu kavas olevat repertuaari, peale selle jõuab lavale kaks uuslavastust.

Suvehooaja avab homme Endla Küünis esietenduv Peep Pedmansoni monokomöödia “Eesti mees ja tema poeg”, lavastajaks Tiit Palu, mängib Sepo Seeman. Mononäidendi meheks olemisest, isadest ja poegadest kirjutas Pedmanson nimelt Seemanile.

“Kuigi lavastus puudutab üldisemalt kuvandit eesti mehest, on eelkõige oluline, et tegemist on just Seemanile kirjutatud näidendiga,” rääkis Palu. “Seetõttu on rõhuasetused sellised, millega Sepo ise nõus oleks, teema üle vindi keeramist ei ole. Arvan, et lavastus on tänu sellele kindlasti aus ja otsekohene.“

Ehkki lavastuse mõte pärineb Komöödiateatri juhilt Hannes Villemsonilt, jõuab lugu mitme asjaolu pärast lavale siiski Endlas.

Kammerlik lavalugu

Olgugi et kavalehel nimetatakse “Eesti meest ja tema poega” monokomöödiaks, on Seemani arvates tegu pigem kammerlikus stiilis lavastuse kui stand-up-komöödiaga.

“Kui inimene loodab kaks tundi lakkamatult naeru müristada, on ta vales kohas, aga komöödiažanrist kaugele me ei lähe,” ei soovinud ta lavastust kindlasse žanrikasti lahterdada. “Olen tänulik, kui inimesed etenduse lõpuni vaatavad ja pärast selle üle mõtlevad.”

Lavastuse prooviperioodil keritakse teksti kümneid kordi edasi-tagasi, vahepeal võib näitlejal tekkida kahtlus, kas materjal vaatajaile üldse huvi pakub. Seeman loodab selliste protsesside puhul alati oma esimesele emotsioonile, mis teksti esmasel lugemisel tekib.

“Proovide ajal valitseb vaikus, inimesi saalis peale lavastaja ega helimehe pole ja ma ei tea veel, kuidas publik etenduse ajal reageerima hakkab,” kirjeldas näitleja oma tööprotsessi. “Kui publik saali tuleb, pöördub kõik tagasi selle hetke juurde, kui toimus esmatutvus materjaliga.”

Eneseirooniline isa

Eestis tuuakse ühe näitlejaga lugusid viimasel ajal lavale üsna palju, staažikamad monohundid on Indrek Taalmaa ja Jan Uuspõld. Sepo Seemanile on “Eesti mees ja tema poeg” esimene monolavastus, kuid teda ei heiduta mõte mitu tundi üksi vaatajate tähelepanu hoida.

“Ajaga tuleb küpsus ja julgus laval kaks tundi ihuüksi vastu pidada,” arvas ta. “Pigem muretsesin, et samal ajal teeb Uuspõld monotükki “Isa”, mis räägib ju samamoodi mehe ja isa rollidest.”

Materjali lugedes otsustas Seeman siiski lavastuses osaleda, leides, et Uuspõllu tükis kumab peategelasena läbi Euroopa mees, Pedmansoni lugu aga räägib läbi-lõhki Eesti mullas kasvanud eesti mehest, kes võib tsiteerida nii “Kevadet” kui “Tõde ja õigust”.

Uuslavastus räägib meeste isaksolemise rõõmudest, hirmudest ja valudest. Seeman kinnitas, et tegu pole mehi või naisi naeruvääristava monoloogiga, ennem eneseiroonilise looga mehest, kes vaatab valusalt ausasse peeglisse. “Muidugi tekkis mul teksti lugedes äratundmismomente ja tekib ilmselt kõigil,” tõmbas näitleja kolme poja isana paralleele oma eluga. “Eriti kõrvalt jälgides, mitte selle möllu sees olles, saab aru, kui naeruväärne, hirmutav või naljakas võib olla mees ja isa.”

Endla suvehooaja teine esietendus, Jaan Tätte “Palju õnne argipäevaks!” jõuab vaatajate ette laupäeval, 9. juulil suures saalis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles