Suurbritannias elavad anorektikutest kaksikud Maria ja Katy Campbell sõlmisid teismelisena lepingu, et nad mõlemad koos lõpetavad korralikult söömise.
Anorektikutest kaksikud lõpetasid söömise 11-aastaselt
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. juuni 2011, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu 33-aastaste naiste sõnul sai nende anoreksia alguse vanemate vahelise vestluse tõttu, mida nad pealt kuulsid, kirjutab Daily Mail.
«Seisime trepil, kui kuulsime, kuidas isa emale ütles, et meist hakkavad noored naised saama. Et me olema hakanud ümaramaks muutuma ning meil on puusad tekkinud,» meenutas Maria Campbell.
Enamik inimesi peab seda süütuks tähelepanekuks, kuid kaksikõdedele mõjus see rängalt.
«Olime isa märkusest šokeeritud. Langetasime sel päeval koos otsuse, et me ei söö enam, et meile ei tekiks laiu puusi. Tahtsime oma ema ja isa sellega karistada,» lisas Katy Campbell.
Naised on üle 20 aasta sellest lepingust kinni pidanud ning väga kaua aega anorektikud olnud.
«Me loeme pidevalt kilokaloreid ja jälgime, mida sööme. Me kaalume end iga päev, see on kinnisidee, millest ei ole võimalik vabaneda,» tõdesid õed.
Kuid see kinnisidee ja mitte söömine võib nad lõpuks tappa.
Naised on suure osa oma elust veetnud erinevates kliinikutes ja haiglates uuringutel ja sundtoitumisel olnud.
Kathy ja Maria loodavad, et ühel päeval nende normaalne kehakaal taastub.
Nad on 162 sentimeetrit pikad ja kaaluvad 37 kilogrammi.
«Oleme oma haiguse tõttu kaotanud kõik – õnneliku elu, kodu, juuksed, töö. Meil on pidevad terviseprobleemid. Diagnoositud on osteoporoos, pankreatiit ja krooniline kõhuvalu, samuti on probleeme neerudega,» laususid kaksikõed.
Naiste sõnul hakkasid nad teismelistena sööma vaid 400 kilokalori eest päevas ja vahel ei söönud üldse. Ka hakkasid nad varasemast rohkem sporti tegema.
«Kaalukaotus oli kiire ja me olime selle üle õnnelikud. Olime esialgu terved ja energiat oli palju. Vanemad jätsid meile kodus toitu kõikjale, kuid me lihtsalt viskasime selle kõik prügikasti,» jätkasid õed.
Kui nad olid 15-aastased sai ema lõpuks aru, mis toimub. Ema tahtis tütreid sööma sundida, kuid see ei õnnestunud.
Kuna nad olid nii kõhnad, siis ei olnud neil isegi mitte 16. eluaastaks menstruatsioon alanud. Neil ei ole menstruatsiooni ka nüüd, kui nad on 33-aastased.
Hoolimata haigusest lõpetasid nad Londoni Royal Free Hospitali juures asuva meditsiiniinstituudi ning neist said 2009. aastal arstid. Sellegi poolest ei ole nad suutnud enda haigusest jagu saada.
Kathy on haiguse tõttu saanud vähe töötada. Maria töötas ühes hooldekodus arstina, kuid terviseprobleemide tõttu pidi ta ameti maha panema.
Nüüd elavad naised koos Põhja-Londonis Finchleys. Vanemad toetavad neid rahaliselt.
Naiste sõnul ei ole neil kunagi kallimat olnud, kuna nad on nii kõhnad.
«Meie suurimaks sooviks on laps saada. Arst ütles, et lapse saamiseks peab kehamassi indeks olema vähemalt 20, meil on aga 12,» lausus Maria.
Maria ja Katy loodavad, et nad saavad oma viljakuse, luud ja juuksed korda ning on tulevikus normaalkaalus.
«Veel ei ole hilja. Me ei taha surra 50-aastaselt. Oleme valmis oma elu muutma ja me teeme seda,» on õed kindlad.