Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Luule Komissarov oli Kalju Komissarovi surmast šokeeritud: see lõi mind natuke sassi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Luule Komissarov | FOTO: ETV

Näitleja Luule Komissarov tunnistas «Ringvaates», et ta oli eksabikaasa Kalju Komissarovi surmast šokeeritud.

Legendaarne näitleja ja lavastaja suri 6. märtsil ning ta sängitati mulda eile.

«Vaadake, mina ei oleks ise ka uskunud, kuna kümme aastat on elatud lahus inimesega... See lõi mind natuke sassi, kui poeg tuli hommikul kolmveerand seitse - mul seitse heliseb kell igal hommikul - ja ütles, et isa ei ole enam,» sõnas Komissarov.

«Ma ei oleks uskunud, et mulle mõjus see, ma läksin ausalt öeldes natuke sassi. Käisin öösärgiga mööda tuba ringi, olen harjunud teed tegema, poeg küsib, kas teed tegid, ma ei mäletanud - no natuke olin «niimoodi»,» rääkis Komissarov.

«Kuna ma jäin üksinda koju, siis panin küünla põlema, mõtlesin ja nutsin natuke. Terve päeva küünal põles. Kaks küünalt sai ära põletatud.»

Luule arvas, et võibolla oli asi selles, et ta ikkagi suhtles eksmehega.

«Me telefoni teel suhtlesime. Nüüd aasta ta ei olnud küll minu juures käinud enam, eks ta ei tahtnud end näidata ka enam. Ta ütles, et on 24 kilo alla võtnud. Aga me suhtlesime ja viimane kord suhtlesime veel vabariigi aastapäeval. Mina veel küsisin, kas tal lipp üleval ikka on. Ta ütles, et tal on hoovi peal lipp, ja mina ütlesin, et mul on laua peal lipp. Ja siis ta küsis, kas ma olen kargud ära visanud. Ütlesin, et ei ole ma neid midagi ära visanud. Poeg viis samal päeval talle ühe kargu. Ütlesin, et ma ühe kargu jätan endale. Ja see oli kõik,» meenutas Luule ja lisas: «Aga noh... Ta oli haige. See oli teada. Aga mina ka ikkagi lootsin, et ta peab kauem vastu. Tal oli ka helgeid momente. Ma tundsin häälest ära, kui ta helistas, ütlesin, et sul on jälle halb. Tal oli hääl kohe teine... Ta ütles, et jah, nüüd on pahasti.»

Luule sõnul pidas mees haigusele vastu kolm aastat. «Aga sellest pole pääsu, kui ta nii hullusti tuleb kallale.»

Tagasi üles