Hispaania kirikust leiti «Van Goghi» muumia

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vincent van Gogh (1853 - 1890)
Vincent van Gogh (1853 - 1890) Foto: Wikipedia.org

Hispaania Zaragoza piirkonna kirikust leiti hästi säilinud muumia, kes meenutab välimuselt hollandlasest kunstnikku Vincent Van Goghi.

Mees, kelle tegelik nimi on teadmata, on üks Quinto kirikust restaureerimistööde käigus leitud 35 inimmuumiast, edastab seeker.com.

Muumiad leiti juba 2011. aastal, kui kiriku põrand eemaldati, et küttesüsteemi rajada, kuid nende uurimine võttis aega, mille tõttu esimesed andmed avalikustati nüüd.

Ehitustöölised ja renoveerijad arvasid, et puidust kirstudes ei ole inimestest peaaegu midagi alles, kuid avanenud vaatepilt oli üllatav.

Muumiate seas oli 11 täiskasvanut ja 24 last, kes olid keeratud kangasse, pandud kirstu ja maetud kiriku põranda alla.

2014. aastal käivitasid Hispaania Madridi Instituto de Estudios Científicos en Momias  teadlased muumiate uurimisprojekti, mis jätkub seni.

«Tahame kõiki leitud muumiaid uurida, tegemist on pikaajalise projektiga. Alustasime viie muumiaga, kelle seas on kaks täiskasvanut ja kolm last, kes surid vanuses kuus kuud kuni seitse aastat,» teatas muumiauurija Mercedes González.

Uurimine näitas, et need inimesed, kes surid 18. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani,  mumifitseerusid soodsate tingimuste tõttu. Muumiauurija teatel on neil muumiatel kuivuse ja putukate puudumise tõttu säilinud juuksed ja habemed.

Gonzálezi sõnul kandsid mõned meesmuumiad frantsiskaani ordu rõivaid, mis lubavad oletada, et tegemist on munkadega. Samuti olid nad paljajalu.

Enamikul muumiatel olid jalas espadrillid, mis on Aragoni piirkonna traditsioonilised jalatsid.

Leitud muumiate seas on ka «Van Goghi» muumia, kes on üks frantsiskaani ordu munkadest ja kes suri 40. eluaastates. Veel ei ole teada, milel tõttu ta suri, kas haiguse või õnnetuse tagajärjel, kuid just tema pakub teadlastele erilist huvi oma säilimise ja kunstnikuga sarnasuse tõttu.

Gonzálezi teatel aitavad neid muumiauuringutes Itaalia, Lõuna-Korea, USA Nebraska ja Brasiilia teadlased, kelle laboratooriumites on mitmeid vajalikke eriseadmeid.

Ajalooallikatest on teada, et Aragoni piirkonnas oli 18. sajandil mitmeid kollapalaviku ja rõugete ,19. sajandil aga koolera epideemiaid.

Pilte vaata siit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles