Tavaliselt New Yorgi inimestest rääkiv Facebooki lehekülg Humans of New York tõi ära põgenikuna Euroopasse jõudnud naise loo, mis hakkas sotsiaalmeedias levima.
Facebookis levib põgeniknaise traagline lugu
Naine ja ta mees asusid inimsmugeldajate laevale, et jõuda Türgist Kreekasse Kosi saarele, kuid sinna jõudis vaid naine.
«Mu abikaasa ja mina müüsime kõik, et oma reisi eest maksta. Töötasime Türgis 15 tundi päevas kuni meil oli piisav summa koos. Inimsmugeldaja pani meid koos 152 inimesega alusele. Osa meie seast tahtis sellise ebakindla laevaga sõitmisest keelduda, kuid smugeldaja teatas, et meile raha tagasi ei maksta. Meil ei olnud seega teist võimalust. Laeval olid nii ülemine kui alumine tekk inimesi täis. Kuna tekkis kõrge lainetus, andis kapten käsu reisikotid- ja kohvrid üle parda visata, et laev kergem oleks. Sõitsime kalju vastu, kuid kapteni sõnul ei olnud muretsemiseks põhjust. Siiski hakkas alus veega täituma, inimesed sattusid paanikasse ja karjusid. Olime ühed viimased, kes uppuvalt laevalt eluga pääsesid. Mu abikaasa tõmbas mu aknast välja ja siis olime mere armul. Meres olles andis ta oma päästevesti ühele naisele, kel seda ei olnud. Ujusime niikaua kui suutsime. Pärast mitmetunnist ujumist teatas mu mees, et ta on väsinud ja ulbib natuke selili. Oli öine aeg ja lainetus kõrge. Kuulsin, kuidas mu mees mu nime hüüab ja minust kogu aeg kaugeneb. Mind päästis üks paat, kuid ma ei näinud oma meest enam kunagi».
Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast pärit põgenikest paljud ei olnud enne Euroopasse põgenemist merega kokku puutunud. Asjatundjate hinnangul on põgenikele saanud Vahemerel saatuslikuks just mere mittetundmine ja inimsmugeldajatele liigne lootmine.
Sotsiaalmeedias on kommenteeritud, et kuna enamikul uusnomaadidel on tänapäevased nutiseadmed, siis on neil kõik võimalused uurida enne mere ületamist, milline on ilm, lainekõrgus ja muu vajalik, et ületamine oleks võimalikult turvaline.
Lehekülge vaata siit.