Vana Baskin meenutab: mulle oli teatri likvideerimine pauk vastu pead!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval, 7. veebruaril tähistas Vana Baskini Teater Salme Kultuurikeskuses oma 10. sünnipäeva. Sel puhul võttis sõna ka legendaarne teatri asutaja Eino Baskin, meenutades nii kurvemaid, kui ka meeldivamaid hetki komöödiateatri ajaloost.
Eino Baskin: Meie endine kultuuriminister ja praegune välisminister, tegi selle fopaa ja likvideeris meie teatri. Esimene moment oli selline pauk vastu pead, et mis nüüd siis saab!? On tehtud aastakümneid kollektiivi, loodud midagi ja järsku ühel ilusal hommikul on kogu trupp kadunud... Kõik vallandatud! Kaasaarvatud ma ise, kellele jäeti veel pooleks aastaks võimalus tööd teha ja siis öeldi, et hakka minema.
No siis me tulime kokku ja sellest kollektiivsuse ja küünarnuki tundest tekkiski see soov teha uus teater. Kui igaüks oleks öelnud, et ahh käigu kuradile, lähen ja teen hoopis teises kohas midagi või leian endale uue teatri, aga ei, tuldi kokku ja mõeldi, et teeme midagi koos. Just see lause «teeme midagi koos» on Vana Baskini teatri üks kreedo.
Eino Baskin: See kreedo hoiabki meie teatrit. Pole vahet, kas ma kaon või jään, aga see teater jääb. Ja see ei olene enam minust. See oleneb kahest komponendist - esiteks Arne Valmis, kes on praktiliselt selle teatri samanäoline juht nagu mina. Tema tegeleb majandusega, mina kunstiga.
Baskin: Arne Valmise (pildil) õlul on kogu finants oligarhia. Me ju teame, kui raske on praegusel ajal teatrit teha, aga Valmis veab seda rasket vankrit. Vahel on meil saalis 70 inimest, vahel oleme väljamüüdud. Me riskime iga etendusega. Kui saal on rahvast täis, siis oleme loomulikult õnnelikud.
Vana Baskini tearile olid õnne soovima tulnud ka Piip ja Tuut.
Vaata videot!