Sevastopolist pärit fotograaf Sergei Anaskevitš sõitis rongiga läbi Krimmi kui talle jäid kummalised maastikud silma.
Pildid: Krimmi soolaväljad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. aprill 2014, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sivaši nimelised paigas, mis tõlgituna tähendab «mädanenud meri» asuvad suured soolaväljad, edastab Daily Mail.
Ta tegi eriskummalistest soolamaastikest mitmevärvilise fotoseeria.
Krmmi jaoks on läbi sajandite sool olnud tähtis ekspordiartikkel. Samuti oli seal väga arenenud keemiatööstus.
Kui Krimmi poolsaar kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, kaevandati seal naatriumkloriidi. See tekib kui põhjavesi reageerib kivisoolaga.
Nüüdseks on kaevandamine suures osas lõpetatud ning maha on jäänud müstilised maastikud.
Paika nimetatakse «mädanenud mereks» selle erilise lõhna tõttu. Sivaši järv on väga madal, keskmine sügavus ulatub 0,5 – 1 meetrini.
Järve pinnas koosneb aga viiemeetrisest naatriumkloriidi kihist ning soolsus ulatub 87 protsendini. Suvisel soojala ajal järvevesi soojeneb ja aurustub, tekitades spetsiifilise lõhna.
Kinnitamata andmetel võib seal leiduda 200 miljonit tonni soola.
Kogu piirkonna suurus on 2560 ruutkilomeetrit, kuid kunagise soolakaevanduse ala moodustab sellest vaid väikese osa.
Kuna inimtegevus praktiliselt puudub, siis loodus tungib uuesti peale ning isegi soolasel alal leidub taimi ja seeni.
Fotodel on näha, et veekogu on punane olles samas kontrastiks sinise taevaga.Vee punase värvi tekitavad Halobacteria vetikad, mis vohavad just soolases vees. See muudab ka soola roosaks.
Kuna kaevandustegevust ei ole, siis on sinna tekkinud ka hiiglaslikke soolakristalle.
Kohalikele on see soolaala hästi teada, kuid turistidele mitte.
«Õhk on seal väga niiskeja samas soolane, see tekitab tunde, et õhk on paks. Kõik kattub seal olles kerge soolaka kihiga. Ainus probleem on see, et lõhn ei ole just meeldiv,» selgitas fotograaf.
Soolaväljad jagati kaevandamise ajal puitehitiste abil ruutudeks, et juurde oleks lihtsam pääseda. Nüüdseks on neist puitstruktuuridest järgi vaid kõdunevad jäänused.
Krimmi roosat soola peetakse tervislikuks ning see aitavat mitmete tõvede korral. Samuti soovitatakse seda kasutada söögitegemiseks.
Praegu kaevandatakse Krimmis soola minimaalsel, eelkõige enda tarbeks. Ei ole teada, kas Krimmi poolsaare üleminekuga Vene võimu alla aitab seal soolakaevandamist taastada.
Pilte vaata siit.