USA Vanderbildti ülikooli viroloogide sõnul on 1918. aasta gripiepideemia läbipõdenud siiani selle haiguse vastu immuunsed.
Uuring: 1918. aasta gripiepideemias võib leiduda lahendus linnugripile
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. august 2008, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste hinnangul toodab ellujäänute organism siiani H1N1 gripitüve vastaseid antikehi, kirjutab mtv3.fi.
Uurijate sõnul võib nende uuring aidata luua linnugripi vastast ravimit.
Teadlased siirdasid neid antikehi ohtliku viirusega nakatatud hiirtele. Uuring näitas, et juba väike kogus tappis ohtliku viiruse.
Uurija James Crove sõnas, et samalaadsed antikehad võivad hävitada näiteks ka linnugrippi nakatunud rakke.
1918. aasta kurikuulsa gripiepideemia ehk Hispaania gripi tagajärjel suri tänapäevaste hinnangute järgi 40-50 miljonit inimest ja põdes vähemalt viiendik maailma 1,8 miljardist elanikust.
Erinevalt tavalisest gripilainest ei langenud 1918-19 möllanud pandeemia ohvriks mitte nõrgenenud immuunsüsteemiga lapsed ja vanurid, vaid täies elujõus noored mehed ning naised.
Linnugripp on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde, harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sealhulgas on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik.