Teadlased pakksuid välja uue teooria kuulsate Mima küngaste kohta.
Teadlased lahendasid Mima küngaste saladuse?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. detsember 2013, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mima künkad said oma nime 1841. aastal, kui need avastati Washingtoni osariigist USA alade uurimisekspeditsiooni poolt, kirjutab Live Science.
Neid künkaid leidub ka Idaho ja Oregoni osariigis. Alates sellest ajast on neid uuritud, kuid nende tekkepõhjus on seni lahtine.
Selliseid künkaid on miljoneid, kuid samas ei ole leitud, et mõni loom neid tekitaks.
Küngaste diameeter ulatub 3 – 50 meetrini ning kõrgus 30 sentimeetrist kuni kahe meetrini.
Nende tihedus on rohkem kui 50 küngast hektari kohta.
Mima künkad said nime Washingtoni osariigis Thurstoni maakonnas asuva Mima preeria järgi, kust nad esmalt leiti.
Nende avastajad arvasid, et tegemist on indiaanlaste hauaküngastega, kuid mitte ühestki lahti kaevatud künkast ei leitud inimjäänuseid ega hauapanuseid.
Eksperdid on välja pakkunud variante, kuidas need tekkinud olla võivad alates maavärinatest kuini tulnukateni.
Vihma ajal muutub maapind pehmeks. Uurijate arvates uuristavad siis maaoravad pinnase aluseid, tekitades künkaid, mis vee taandudes alles jäävad. Nad lükkavad pinnast ülespoole.
Teadlased tegid Mima küngastest arvutijoonised. «Küpsed» Mima künkad on 500 – 700 aasta vanused ning neis leidub erinevaid koostisosi. Oletatakse, et need on valminud mitme põlvkonna maaoravate töö tulemusena.
«Need valmisid mitme generatsiooni maaoravate tööna, need loomad elasid neis ning ehitasid neid,» on veendunud San Jose ülikooli teadlane Manny Gabet.
Ta lisas, et need künkad teeb huvitavaks asjaolu, et need on suurimad imetajate, välja arvatud inimene, poolt ehitatud struktuurid.
«Nende rajamist saab võrrelda sellega, nagu oleks üks inimene rajanud püramiidi,» sõnas teadlane.
Mima küngaste juures on veel üks iseäralik nüanss. Küngastel on ka pinnasekiht, millest vihm imbub läbi väga aeglaselt. Vesi jääb pikaks ajaks pidama künka ülemisse kihti.
Samas aga ei ole mitte keegi kunagi näinud, et maaoravad tõesti oleks neid künkaid rajanud.
«Kuna rajamisprotsessi kohta andmed puuduvad, siis oletatakse, et nende rajajad ei tegutse enam või siis toimub rajamisprotsess väga pika aja vältel,» sõnas Gabet.
Ta jätkas, et arvutisimulatsioon lubas rajamisprotsessi kiirendada.
Mudeli kohaselt alustavad maaoravad sellest, et lükkavad maa-aluses käigus pinnast ülespoole. Iga põlvkond jätkas samal viisil uute küngaste rajamist ja juba rajatute laiendamist.
500 – 700 aastaga valmis üsna palju künkaid ning loomad lahkusid teise piirkonda.
Iga valmis Mima künka suurus võrdub oma suuruselt maaorava eluareaaliga.
«Samas ei tõestanud see uuring lõplikult, et need künkad on maaoravate rajatud, vaid see on üks võimalustest,» sõnas Washingtoni ülikooli teadlane Ronald Sletten.
Sletten ja ta kolleegid analüüsisid Mima künkaid ja leidsid, et neis on mitmetuhande aasta vanuseid kihte.
Lisaks USAle leidub selliseid künkaid ka maailma teistes piirkondades.