Mida arvab Jeremy Clarkson lühikestest meestest?

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeremy Clarksoni raamat «No tule taevas appi!»
Jeremy Clarksoni raamat «No tule taevas appi!» Foto: Fookus Meedia

Populaarne saatejuht ja kolumnist Jeremy Clarkson avaldab oma mõtteid maailma asjadest värskelt eesti keeles ilmunud raamatus

«No tule taevas appi!»

On ainult üks sort inimesi, keda ma mitte mingil tingimusel mitte kunagi ükskõik mis tööle ei palkaks. Need on lühikest kasvu mehed. Ma olen öelnud, et sündides Itaalias mehena olete võitnud elu loterii, aga ma oleksin pidanud täpsustama, et välja arvatud juhul, kui ulatute normaalse inimese nabani.

Kui olete väike, ei loe, kas olete rikas, vaene, Jäär, Lõvi või punapea; te olete alati veendunud, et inimesed ei vaata teile mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt ülalt alla. See teeb teid alaliselt tigedaks ja täidab sapiga, mida saab kõrist väljumast hoida ainult lipsu kõvasti kinni tõmmates.

Ma pole iialgi kohanud tasakaalukat väikest meest. Nad tõlgendavad iga sõna ja žesti kui totaalse sõja esimest kuulipildujavalangut.

On õige öelda, et pikad inimesed on alati tsivilisatsiooni esirinnas. Nii 190-sentimeetrised on juba loomult kõige andekamad ja targemad inimesed, keda inimkond on näinud, samas kui 160-sentimeetrised on kuskil amööbi ja ahvi vahepeal. Ja selle tõestuseks on palju tõendeid. Vähemalt 186-sentimeetrine ameerika mees saab kolm protsenti suurema tõenäosusega ülemuseks ja kaks protsenti suurema tõenäosusega oma ala profiks kui ütleme näiteks 170-sentimeetrine mees.

Seda tõestab ka Euroopa Liit. Sest ehkki meil on seadusevastane diskrimineerida inimesi vanuse, rassi, soo või puude pärast, ei keela keegi meil poes lühikesi inimesi ümber jooksmast ja mänguväljakul nende piima varastamast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles