Arheoloogid avastasid etruski printsi, kes võis olla Rooma legendaarse kuninga Tarquinius Priscuse (616 – 579 eKr) sugulane, maised jäänused.
Arheoloogid leidsid etruski printsi jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. september 2013, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 2600 aasta vanune matmispaik leiti Roomast 80 kilomeetri kaugusel loodes, edastab Discovery News.
Hauast leiti rikkalikult ka hauapanuseid.
«Tegemist on ainulaadse leiuga, mis annab uut informatsiooni etruskide kohta. Sinna hauda maeti etruskide kõrgklassi esindaja,» lausus Torino ülikooli arheoloog Alessandro Mandolesi.
Teadlaste sõnul olid etruskid lõbujanused ja elu nautivad. Nad õpetasid gallilastele, kuidas veini valmistada, roomlastele, kuidas teid ehitada ning nende kaudu sai Euroopas alguse kirjaoskus.
Etruskide õitseaeg sai alguse umbes 900 eKr ning nad domineerisid Itaalias viie sajandi jooksul.
Nad said tuntuks oma kunsti, põllumajanduse, metallitöötlemise ja kaubandusega. Nende langus algas viiendal sajandil eKr, kui Rooma hakkas suurjõuks saama. 300 – 100 eKr sulandusid nad Rooma impeeriumi teiste rahvaste hulka.
Etruskid on seni mitmes mõttes mõistatus, sest nad ei jätnud endast kirjalikke andmeid. Enamik, mis etruskide kohta teada on, pärineb matmispaikadest, mis on rikkalikult kaunistatud ja annavad ka nende igapäevaelust ülevaate.
Tarquiniast leitud haud oli kindlalt hauaplaadiga suletud ning selle tõttu pakkus uut infot. Haua juurest maapinnast leiti ka nõusid, mida võidi kasutada matuserituaalis enne haua sulgemist.
Mandolesi sõnul nägid nad pärast raske kivist hauaplaadi eemaldamist täiuslikku inimskeletti. Ta kõrval oli oda. Skeletil olnud metallkinnitused näitasid, et tal oli kunagi olnud õlgadelt kinnitatud rõivas.
Ta jalgade juures olid pronksnõud, milles leidus toidujäänuseid. Printsi kivist lamamisasemelt paremal oli laud, millel olid veel ühe isiku jäänused. Matmiskambris leidus ka mitmesuguseid vaase.
Mandolesi on kindel, et see haud on Tarquinia juhtiva perekonna liikme oma.
Nüüdne haualeid tehti kahe varasemalt leitud imposantse haua – niinimetatud kuninganna ja kuninga haua lähedalt. Need hauad pärinevad seitsmendast sajandist eKr.
Legendi kohaselt saabus seitsmendal sajandil eKr Tarquiniasse Korintoselt pärit kreeklane Demaratus. Ta abiellus kohaliku naise Tarquiniaga. Nende pojast sai Rooma viies kuningas 616 eKr. ja ta võttis endale nimeks Lucius Tarquinius Priscus.
Tarquinia oli sel ajal etruskide kõige suurem ja võimsam linn.
Mandolesi sõnul on see tähtis fakt, et nüüdne haualeid tehti kuninganna haua lähistelt. Ta lisas, et kogu nimetatud matmispiirkond kuulus etruskide eliidile.
Itaalia arheoloogid jätkavad haua uurimist ja leidude katalogiseerimist.