Piret Järvis: annan peaaegu alati tippi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emil Rutiku
Emil Rutiku Foto: Peeter Langovits
Buduaar

uuris erinevatelt avaliku elu tegelastelt, kas nemad annavad restoranis käies meeleldi jootraha?



Laulja Piret Järvis annab peaaegu alati tippi: «Selle jaoks ei pea olema suurejooneline teenindus. Aga kui teenindus on lausa ebaviisakas, jätan siiski andmata, kuid seda juhtub väga harva.»



Deluxe’i daam Heti Tulve jätab jootraha tavaliselt 10%: «See sõltub suuresti ka teeninduse kvaliteedist ning sellest, kui hooliv, tähelepanelik ja sõbralik teenindus on ning mis emotsioone see minus tekitab.»



Ärapanija Mart Juur: «Ikka annan, kui sularaha juhtub kaasas olema ja teenindus on kena, aga ega ma restoranides eriti ei käi.»



Meediamagnaat Hans H. Luik annab tippi meeleldi: «Määravaks saab see, et mu enda tütar töötas koolivaheajal Cafe Petersonis ettekandjana ning mulle meeldis, et temalegi tippi jäeti!»



Saatejuht Emil Rutiku arvab, et meie kultuuripildis on see tipi andmine veidi võõras, kuid tema annab ikka.


«Kui juba annan, siis ikka hea meelega! See sõltub etteaste veenvusest ja sellest, kuidas tellitavat lauda tuuakse. Selge see, et kelner pole süüdi, kuidas toitu tehakse,» sõnas Rutiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles