Teadlased on juba pikka aega uurinud, mis teeb inimesi õnnelikuks ning kas õnnelikkuse võib tagada raha.
Mida rohkem raha, seda õnnelikum?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. mai 2013, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USAs Michigani ülikoolis tehtud uuring näitas, et ei ole sellist rahasummat, mis ei teeks selle omanikku õnnelikuks, kirjutab foxnews.com.
Varasemates uuringutes järeldati, et inimesed on rahul siis, kui nende esmavajadused on rahuldatud.
Selle niinimetatud Easterlini paradoksina tuntud hüpoteesi järgi oletati, et sissetulekute kasvamine ei tee õnnelikumaks.
Hiljem on teadlased muutnud oma nägemust ning leidnud, et sissetulekute kasvuga võib suureneda ka õnnetunne. See käib aga nende kohta, kelle põhivajadused olid varem rahuldamata.
Teadlased Betsey Stevenson ja Justin Wolfers katsetasid Easterlini paradoksi põhjalt tehtud hüpoteesi võrreldes omavahel 155 riigis tehtud raha ja õnnelikkuse uuringute tulemusi.
Inimeste rahulolu ja õnnelikkust võrreldi sellega, kui suur on igas riigis ostujõud ning sisemajanduse kogutoodang.
Tulemuseks oli see, et uurijad ei leidnud summat, alates millest inimese õnnelikkus enam ei oleks kasvanud.
Lisaks võrreldi 25 kõige suurema elanikkonna arvuga riigis erinevate sissetulekugruppidesse kuuluvate inimeste õnnetunnet ja rahulolu.
Leiti, et inimesed olid seda õnnelikumad, mida suurem oli nende sissetulek.