Kreekas Lefkada saarel paljastus ehitusplatsil 3000 aasta vanune hauakoht.
Kreekast leiti mükeene ajastu haud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. märts 2008, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide arvates pärineb osaliselt hävinenud matmispaik mükeene ajastust, kirjutab AFP.
Herilasepesa kujulisest kalmust leiti mitu inimjäänust ja esemeid.
Kreeka arheoloogide kinnitusel on mükeene ajastu haudu leitud varem ainult Mandri-Kreekast, kuid mitte Lefkada saarelt.
Uurijate sõnul viitab leid sellele, et mükeenelased elasid seniarvatust suuremal maa-alal.
Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr.
Kultuur on nime saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnesose poolsaarel Argolise maakonna kirdeosas ja oli mükeene kultuuri keskus.
Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja.