Naised ja mehed on mõlemad Maalt?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised ja mehed on mõlemad Maalt?
Naised ja mehed on mõlemad Maalt? Foto: SCANPIX

Mehed on Marsilt ja naised Veenuselt? Hiljutine uuring näitas, et see mustvalge seisukoht on iganenud.

Hoolimata faktist, et soolised ja kulutuurilised erinevused eksisteerivad, on mehed ja naised psühholoogiliselt ja suhtumiselt pigem sarnased kui erinevad, kirjutab Live Science.

Selle tõttu saab öelda, et nii mehed kui naised on Maalt, mitte Marsilt ega Veenuselt.

«Seksuaalsus ei ole nii tugev sugude erinevustel vahettegev kategooria, kui seda on juurdunud stereotüübid,» selgitas Washingtoni ülikooli teadlane Bobbi Carothers.

Carothers ja ta kolleegid ei eita, et meeste ja naiste vahel on erinevusi. Näiteks on naiste närvilisuse tase alati kõrgem kui meeste oma. Selle tõttu esineb naiste seas enam stressi kui meeste seas.

Samuti on naiste ja meeste agressioon, seksuaalsus, naeratamise sagedus ja kehakeel erinevad.

Carothersi huvitasid hoopis need aspektid, mis mehi ja naisi sarnaseks teevad. Kinnistunud soopildi maailmas seostatakse kohe meest agressiivsusega, üheöösuhetega, hea matemaatika tundmise ja halva sõnakasutusega. Samas aga leidub ka neid mehi, kelle matemaatilised oskused ei ole nii head või kes ei ole agressiivsed.

«Inimestele meeldib üldistada, lahterdada ja kategoriseerida. Selle tõttu on ka sellised raamatud nagu «Men Are from Mars, Women Are from Venus» populaarsed. Neis kirjeldatu loob pildi, nagu ei suudaks kaks sugu teineteisega üldse suhelda. Või vähemalt seda teha ilma eneseabiraamatuteta,» selgitas teadlane.

Juba pärast lapse sündi hakkab soolistesse raamidesse surumine. Esimene küsimus lapsevanematele on, kas sündis poiss või tüdruk.

Täpsustamaks oma uuringut, kaasasid Carothers ja ta kolleegid varem tehtud uuringud sooliste erinevuste kohta. Nad said andmed 13 301 inimese kohta, kes osalesid 13 uuringus. Neis vaadeldi 122 käitumuslikku ja iseloomu joont, mis kahte sugu eristavad.

Leiti, et teatud jooned on kategoriseeritavad. Füüsilised omadused, nagu kaal, pikkus ja käte siruulatus on sellised, mis naiste ja meeste puhul on väga erinevad. Teatud tegevused on ainult ühele või teisele soole omased.

Mehed ja naised ei suhtu ühesuguselt juhuseksi, ei mõtle ühesuguselt seksist, neitsilikkusest, välimusest ja jõukusest. Sama käib ka suhete, empaatia ja teiste joonte kohta. Samas aga on jällegi tegemist teatud kategooriatesse lahterdamisega.

«Kui öelda kellegi, et isik on 180 sentimeetrit pikk, siis võib kindlalt arvata, et tegemist on mehega. Kui aga öelda, et isik on suure empaatiavõimega, siis on juba raskem sugu määrata,» tõdes uurija.

Teadlased lisasid, et «maskuliinne» ja «feminiinne» on kinnistunud arusaamad ning oma aja ära elanud.  Nad tõid näite, et agressiivne mees ei ole matemaatikas parem kui mees, kes ei ole agressiivne.

«Soolised erinevused on lihtsalt faktid. Kuid kõige tähtsam on ikkagi see, kuidas vastassoolistesse suhtutakse igapäevasuhetes,» sõnas Rochesteri ülikooli psühholoog Harry Reis.

Ta lisas, et kui suhtes tekib probleem, siis süüdistatakse kohe partneri soolist olemust ja käitumist.

«Soolised stereotüübid takistavad inimestel oma partnerit näha indiviidina. Samuti võidakse soolistes stereotüüpides kinni olles jätta tegemata midagi sellist, mida üldsus ei pea ühele või teisele soole kohaseks. Tegelikkuses on naised ja mehed üsna sarnased, kui piirangud kõrvale jätta,» nentis Reis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles